Anarâš-kalender ravvuuh – Uási 1

Kođđeemravvui vuossâmuš uási lii viijmâg tääbbin! Vuosmuu uásist láá tagareh ravvuuh ko Kuosâvyevdi-lijne, Ruuvdu-kaulur, Pielpa-kappeer já Pielpa-kaulur.

Ravvuuh láá liijká lamaš valmâšeh jo kuhháá, mut toi jurgâlem anarâškielân lii-uv lamaš váhá muálkkáb ko maid kihheen mist kođđein ervidij vala moonnâm ive. Susanna Kaartinen lii čáállám ravvuid algâaalgâst eŋgâlâskielân, mast toh láá jurgâlum vistig suomâkielân já talle sämikielân. Ko kođđeemkielâ lii aaibâs jiešlágán, te jurgâlmist lii lamaš pággu smiettâđ maaŋgâid aašijd. Juáháš, kote lii motomin luuhâm kođđeemravvuid veikkâ suomâ- tâi eŋgâlâskielân, tiätá tom. Kođđeemkielâst kalga iberdiđ maidnii, já tot ij ain lah vises, ete kođđee ibbeerd. Anarâškielân kođđeemkielâ ij lah lamaš ovdil taan proojeekt, mii lii tiäđust-uv tovâttâm projektân váhá lase háástuid.

Kove puoh kođoseh láá finnim inspiraatio taan oovtâ väzzimmohe ääigi já tain uáinusijn.

Mist lii lamaš pargojuávkku (Susanna Kaartinen, Mervi Sistonen já Henna Tervaniemi), mast mij lep smiettâm saanijd nuuvt, ete toh liččii iberdetteeh kođđeemkielâ tááhust já tiäđust-uv váhá siämmáásullâsiih ko eres-uv kielâin. Pargojuávkku lii-uv kiävttám ennuv tiijmijd já verdidâm saanijd ovdâmerkkân suomâ- já eŋgâlâskielân. Veikkâ kielah láá ereslágáneh, te kođđeem lii liijká aalmugijkoskâsâš äigiájánâs, moos ulmuuh láá movtáskâm majemui iivij, já kođđeemravvui čäällimvyevih láá uáli siämmáálágáneh jieškođe-uv kielâst. Kođđeem ij veltihánnáá lah älkkee anarâškielân. Ton tááhust, ete kođđeem ličij älkkeb, kalender ravvuin lii tääl sänilisto, mast láá kođđeemsäänih anarâškielân já suomâkielân.

Saanij lasseen kođđeemravvui ibbeerdmân tarbâšuvvojeh maŋgii uánádâsah. Uánádâsah iä lah velttidmettumeh, mut toh taheh kođđeem njyebžilubbon já keppisubbon. Kuhes ravvuuh láá vaigâdeh já tuáŋgih já meid lussâdeh luuhâđ. Anarâškielân kođđeemuánádâsah láá rahtum taan proojeekt ääigi. Pargojuávkun lii jiäráskittee vyerdiđ, maid te tibi kođđeeh arvâleh sánáduvâst já uánádâsâin. Mij tuáivup, ete uánádâsah liččii iberdetteeh já kođđeem anarâškielân njyebžil. Ton tááhust mij tuáivup meid ennuv macâttâs. Macâttâs puáhtá adeliđ teehin vuálá, mut meid njuolgist Susannan šleđgâpoostân susanna.kaartinen@gmail.com.

Tun uážuh meid ain iävtuttiđ já tuáivuđ, magarijd siskáldâsâid halijdah teehin blogin. Juurdân lii aainâs-uv tot, ete motomijd tekniikvideoid já kuuvijd ličij pyeri rähtiđ sämikielân.

Puoh olgon kovvejum kođoseh láá kovvejum Australiast jieškote-uvlágánijn kuávluin. Kuosâvyevdi-lijne lii kovvejum eucalyptusvyevdist.

Ravvuid tun puávtáh luođiđ Susanna nettikäävpist (Sánná and co Payhip). Syelisääni kávnoo Anarâš-kalender 2024 vuosmuu siijđost.

Äigitavlu loppâuási ravvuid:

Uási 2: kesimáánu loopâst (nelji ravvuu: Pielpa-vaacah, Párkku-suháh, Ripple-lijne já Ulloveerdih)

Uási 3: čohčâmáánu loopâst (nelji ravvuu: Nissoon vaacah, Nore-kaulur, Nore-kappeer já Anarâš-pusseer)

Koveh: Susanna Kaartinen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...