Anarâš-kalender ravvuuh – Uási 1

Kođđeemravvui vuossâmuš uási lii viijmâg tääbbin! Vuosmuu uásist láá tagareh ravvuuh ko Kuosâvyevdi-lijne, Ruuvdu-kaulur, Pielpa-kappeer já Pielpa-kaulur.

Ravvuuh láá liijká lamaš valmâšeh jo kuhháá, mut toi jurgâlem anarâškielân lii-uv lamaš váhá muálkkáb ko maid kihheen mist kođđein ervidij vala moonnâm ive. Susanna Kaartinen lii čáállám ravvuid algâaalgâst eŋgâlâskielân, mast toh láá jurgâlum vistig suomâkielân já talle sämikielân. Ko kođđeemkielâ lii aaibâs jiešlágán, te jurgâlmist lii lamaš pággu smiettâđ maaŋgâid aašijd. Juáháš, kote lii motomin luuhâm kođđeemravvuid veikkâ suomâ- tâi eŋgâlâskielân, tiätá tom. Kođđeemkielâst kalga iberdiđ maidnii, já tot ij ain lah vises, ete kođđee ibbeerd. Anarâškielân kođđeemkielâ ij lah lamaš ovdil taan proojeekt, mii lii tiäđust-uv tovâttâm projektân váhá lase háástuid.

Kove puoh kođoseh láá finnim inspiraatio taan oovtâ väzzimmohe ääigi já tain uáinusijn.

Mist lii lamaš pargojuávkku (Susanna Kaartinen, Mervi Sistonen já Henna Tervaniemi), mast mij lep smiettâm saanijd nuuvt, ete toh liččii iberdetteeh kođđeemkielâ tááhust já tiäđust-uv váhá siämmáásullâsiih ko eres-uv kielâin. Pargojuávkku lii-uv kiävttám ennuv tiijmijd já verdidâm saanijd ovdâmerkkân suomâ- já eŋgâlâskielân. Veikkâ kielah láá ereslágáneh, te kođđeem lii liijká aalmugijkoskâsâš äigiájánâs, moos ulmuuh láá movtáskâm majemui iivij, já kođđeemravvui čäällimvyevih láá uáli siämmáálágáneh jieškođe-uv kielâst. Kođđeem ij veltihánnáá lah älkkee anarâškielân. Ton tááhust, ete kođđeem ličij älkkeb, kalender ravvuin lii tääl sänilisto, mast láá kođđeemsäänih anarâškielân já suomâkielân.

Saanij lasseen kođđeemravvui ibbeerdmân tarbâšuvvojeh maŋgii uánádâsah. Uánádâsah iä lah velttidmettumeh, mut toh taheh kođđeem njyebžilubbon já keppisubbon. Kuhes ravvuuh láá vaigâdeh já tuáŋgih já meid lussâdeh luuhâđ. Anarâškielân kođđeemuánádâsah láá rahtum taan proojeekt ääigi. Pargojuávkun lii jiäráskittee vyerdiđ, maid te tibi kođđeeh arvâleh sánáduvâst já uánádâsâin. Mij tuáivup, ete uánádâsah liččii iberdetteeh já kođđeem anarâškielân njyebžil. Ton tááhust mij tuáivup meid ennuv macâttâs. Macâttâs puáhtá adeliđ teehin vuálá, mut meid njuolgist Susannan šleđgâpoostân susanna.kaartinen@gmail.com.

Tun uážuh meid ain iävtuttiđ já tuáivuđ, magarijd siskáldâsâid halijdah teehin blogin. Juurdân lii aainâs-uv tot, ete motomijd tekniikvideoid já kuuvijd ličij pyeri rähtiđ sämikielân.

Puoh olgon kovvejum kođoseh láá kovvejum Australiast jieškote-uvlágánijn kuávluin. Kuosâvyevdi-lijne lii kovvejum eucalyptusvyevdist.

Ravvuid tun puávtáh luođiđ Susanna nettikäävpist (Sánná and co Payhip). Syelisääni kávnoo Anarâš-kalender 2024 vuosmuu siijđost.

Äigitavlu loppâuási ravvuid:

Uási 2: kesimáánu loopâst (nelji ravvuu: Pielpa-vaacah, Párkku-suháh, Ripple-lijne já Ulloveerdih)

Uási 3: čohčâmáánu loopâst (nelji ravvuu: Nissoon vaacah, Nore-kaulur, Nore-kappeer já Anarâš-pusseer)

Koveh: Susanna Kaartinen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...