Anarâš-kalender ravvuuh – Uási 1

Kođđeemravvui vuossâmuš uási lii viijmâg tääbbin! Vuosmuu uásist láá tagareh ravvuuh ko Kuosâvyevdi-lijne, Ruuvdu-kaulur, Pielpa-kappeer já Pielpa-kaulur.

Ravvuuh láá liijká lamaš valmâšeh jo kuhháá, mut toi jurgâlem anarâškielân lii-uv lamaš váhá muálkkáb ko maid kihheen mist kođđein ervidij vala moonnâm ive. Susanna Kaartinen lii čáállám ravvuid algâaalgâst eŋgâlâskielân, mast toh láá jurgâlum vistig suomâkielân já talle sämikielân. Ko kođđeemkielâ lii aaibâs jiešlágán, te jurgâlmist lii lam pággu smiettâđ maaŋgâid aašijd. Juáháš, kote lii motomin luuhâm kođđeemravvuid veikkâ suomâ- teikkâ eŋgâlâskielân, tiätá tom. Kođđeemkielâst kalga iberdiđ maidnii, já tot ij ain lah vises, ete kođđee ibbeerd. Anarâškielân kođđeemkielâ ij lah lamaš ovdil taan proojeekt, mii lii tiäđust-uv tovâttâm projektân váhá lase háástuid.

Kove puoh kođoseh láá finnim inspiraatio taan oovtâ väzzimmohe ääigi já tain uáinusijn.

Mist lii lamaš pargojuávkku (Susanna Kaartinen, Mervi Sistonen já Henna Tervaniemi), mast mij lep smiettâm saanijd nuuvt, ete toh liččii iberdetteeh kođđeemkielâ tááhust já tiäđust-uv váhá siämmáásullâsiih ko eres-uv kielâin. Pargojuávkku lii-uv kiävttám ennuv tiijmijd já verdidâm saanijd ovdâmerkkân suomâ- já eŋgâlâskielân. Veikkâ kielah láá ereslágáneh, te kođđeem lii liijká almugijkoskâsâš äigiájánâs, moos ulmuuh láá movtáskâm majemui iivij, já kođđeemravvui čäällimvyevih láá uáli siämmáálágáneh jieškođe-uv kielâst. Kođđeem ij veltihánnáá lah älkkee anarâškielân. Ton tááhust, ete kođđeem ličij älkkeb, kalender ravvuin lii tääl sänilisto, mast láá kođđeemsäänih anarâškielân já suomâkielân.

Saanij lasseen kođđeemravvui ibbeerdmân tarbâšuvvojeh maŋgii uánádâsah. Uánádâsah iä lah velttidmettumeh, mut toh taheh kođđeem njyebžilubbon já keppisubbon. Kuhes ravvuuh láá vaigâdeh já tuáŋgih já meid lussâdeh luuhâđ. Anarâškielân kođđeemuánádâsah láá rahtum taan proojeekt ääigi. Pargojuávkun lii jiäráskittee vyerdiđ, maid te tibi kođđeeh arvâleh sánáduvvâst já uánádâsâin. Mij tuáivup, ete uánádâsah liččii iberdetteeh já kođđeem anarâškielân njyebžil. Ton tááhust mij tuáivup meid ennuv macâttâs. Macâttâs puáhtá adeliđ teehin vuálá, mut meid njuolgist Susannan šleđgâpoostân susanna.kaartinen@gmail.com.

Tun uážuh meid ain iävtuttiđ já tuáivuđ magarijd siskáldâsâid halijdah teehin blogin. Juurdân lii aainâs-uv tot, ete motomijd tekniikvideoid já kuuvijd ličij pyeri rähtiđ sämikielân.

Puoh olgon kovvejum kođoseh láá kovvejum Australiast jieškote-uvlágánijn kuávluin. Kuosâvyevdi-lijne lii kovvejum eucalyptusvyevdist.

Ravvuid tun puávtáh luođiđ Susanna nettikäävpist (Sánná and co Payhip). Syelisääni kávnoo Anarâš-kalender 2024 vuosmuu siijđost.

Äigitavlu loppâuási ravvuid:

Uási 2: kesimáánu loopâst (nelji ravvuu: Pielpa-vaacah, Párkku-suháh, Ripple-lijne já Ulloveerdih)

Uási 3: čohčâmáánu loopâst (nelji ravvuu: Nissoon vaacah, Nore-kaulur, Nore-kappeer já Anarâš-pusseer)

Koveh: Susanna Kaartinen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jackson 5 -muusikjuávhu Tito Jackson lii jáámmám

Ovdâstumstaatâlâš musikkár Tito Jackson lii jáámmám 70-ihásâžžân. Sun lâi kuálmád Jackson musikkárperruu oovce párnáást. Oovtâst neljijn viljáin Jackie, Jermaine, Marlon já Michael sun vuáđudij...

Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon. The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán. Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid vuod urbaanlii...

Ellei oho oppâmateriaaleh láá tääl tiilámnáál

Ellei okko viättoo roovvâdmáánu 4.–10. peeivi. Taan ive fáddán lii "aldaluándu elleeh". Ellei oho várás Suomâ elleisuojâlemservi SEY lii ráhtám oppâmmateriaalijd, moh láá vuávájum...

Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin...

Čevđikäärdih historján – aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán

Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán vuossaargâ čohčâmáánu 9. peeivi. Aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst, uážui meriääigi räi 102 561 nanodum vuáláčálusid....