Anarâš-kalender ravvuuh – Uási 1

Kođđeemravvui vuossâmuš uási lii viijmâg tääbbin! Vuosmuu uásist láá tagareh ravvuuh ko Kuosâvyevdi-lijne, Ruuvdu-kaulur, Pielpa-kappeer já Pielpa-kaulur.

Ravvuuh láá liijká lamaš valmâšeh jo kuhháá, mut toi jurgâlem anarâškielân lii-uv lamaš váhá muálkkáb ko maid kihheen mist kođđein ervidij vala moonnâm ive. Susanna Kaartinen lii čáállám ravvuid algâaalgâst eŋgâlâskielân, mast toh láá jurgâlum vistig suomâkielân já talle sämikielân. Ko kođđeemkielâ lii aaibâs jiešlágán, te jurgâlmist lii lam pággu smiettâđ maaŋgâid aašijd. Juáháš, kote lii motomin luuhâm kođđeemravvuid veikkâ suomâ- teikkâ eŋgâlâskielân, tiätá tom. Kođđeemkielâst kalga iberdiđ maidnii, já tot ij ain lah vises, ete kođđee ibbeerd. Anarâškielân kođđeemkielâ ij lah lamaš ovdil taan proojeekt, mii lii tiäđust-uv tovâttâm projektân váhá lase háástuid.

Kove puoh kođoseh láá finnim inspiraatio taan oovtâ väzzimmohe ääigi já tain uáinusijn.

Mist lii lamaš pargojuávkku (Susanna Kaartinen, Mervi Sistonen já Henna Tervaniemi), mast mij lep smiettâm saanijd nuuvt, ete toh liččii iberdetteeh kođđeemkielâ tááhust já tiäđust-uv váhá siämmáásullâsiih ko eres-uv kielâin. Pargojuávkku lii-uv kiävttám ennuv tiijmijd já verdidâm saanijd ovdâmerkkân suomâ- já eŋgâlâskielân. Veikkâ kielah láá ereslágáneh, te kođđeem lii liijká almugijkoskâsâš äigiájánâs, moos ulmuuh láá movtáskâm majemui iivij, já kođđeemravvui čäällimvyevih láá uáli siämmáálágáneh jieškođe-uv kielâst. Kođđeem ij veltihánnáá lah älkkee anarâškielân. Ton tááhust, ete kođđeem ličij älkkeb, kalender ravvuin lii tääl sänilisto, mast láá kođđeemsäänih anarâškielân já suomâkielân.

Saanij lasseen kođđeemravvui ibbeerdmân tarbâšuvvojeh maŋgii uánádâsah. Uánádâsah iä lah velttidmettumeh, mut toh taheh kođđeem njyebžilubbon já keppisubbon. Kuhes ravvuuh láá vaigâdeh já tuáŋgih já meid lussâdeh luuhâđ. Anarâškielân kođđeemuánádâsah láá rahtum taan proojeekt ääigi. Pargojuávkun lii jiäráskittee vyerdiđ, maid te tibi kođđeeh arvâleh sánáduvvâst já uánádâsâin. Mij tuáivup, ete uánádâsah liččii iberdetteeh já kođđeem anarâškielân njyebžil. Ton tááhust mij tuáivup meid ennuv macâttâs. Macâttâs puáhtá adeliđ teehin vuálá, mut meid njuolgist Susannan šleđgâpoostân susanna.kaartinen@gmail.com.

Tun uážuh meid ain iävtuttiđ já tuáivuđ magarijd siskáldâsâid halijdah teehin blogin. Juurdân lii aainâs-uv tot, ete motomijd tekniikvideoid já kuuvijd ličij pyeri rähtiđ sämikielân.

Puoh olgon kovvejum kođoseh láá kovvejum Australiast jieškote-uvlágánijn kuávluin. Kuosâvyevdi-lijne lii kovvejum eucalyptusvyevdist.

Ravvuid tun puávtáh luođiđ Susanna nettikäävpist (Sánná and co Payhip). Syelisääni kávnoo Anarâš-kalender 2024 vuosmuu siijđost.

Äigitavlu loppâuási ravvuid:

Uási 2: kesimáánu loopâst (nelji ravvuu: Pielpa-vaacah, Párkku-suháh, Ripple-lijne já Ulloveerdih)

Uási 3: čohčâmáánu loopâst (nelji ravvuu: Nissoon vaacah, Nore-kaulur, Nore-kappeer já Anarâš-pusseer)

Koveh: Susanna Kaartinen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...