WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii hirmâd tehálâš, et piäjuh iä hettejuu. Mudoi nuárjučivgâ puáhtá joba jäämmiđ. Tondiet WWF Suomâ kullut jyehi ive saimaanuárjui lasanem várás pessimráávhu, mii aalgij kuovâmáánu 13. peeivi.

WWF kuávluvästideijee Ismo Marttisii mield taan ive Saimaa taveuásist lii tuárvi ennuv muotâ, mut ton maadâuásist riddočerguuh láá viehâ asettemeh. ”Eidu tääl tile lii pyeri, mut tot puáhtá muttuđ”, Marttinen iätá. Tondiet paijeel 300 iävtutátulâš olmožid liäjádii 250 išečeergâd saimaanuárjui várás. Čerguuh láá assaah já iävtutátuliih liäjádeh taid rido taavaapiälán, vâi toh siäiluh kuhháá. ”Jis tälviv lii lamaš tuše váhá muotâ, te joba 80 prosentid nuárjučiivgâin láá uážžum syeje išečerguin”, iätá sierânâsäššitobdee Riikka Alakoski. Ton lasseen nuorttâ-Suomâ ollâopâttâh tuálvui 32 tahopiäijud Saimaan. Toh láá taan ive eenâb ko ovdil.

Taan ive kirječällee Henriikka Tavi čaalij uđđâ ráávhujulgáštâs tihtâhäämist. Ovdebáš julgáštâs lâi jo 30 ihheed puáris. Julgáštâs saahâ lii siämmáš ko ovdil: piäjuh iä rávhuttuttuu talle ko saimaanuárjuh lasaneh. Tääl julgáštâs muštâl meid šoŋŋâdâhnubástusâst. Puátteevuođâst sáttá leđe vääniht muotâ, já taat lii varâlâš saimaanuárjoid. ”Tiivtâst láá uccâ onniih tast, et ráávhu kulluuttuuččij maailmist, kost luándu lii heerkib”, muštâl Tavi.

Käldeeh:

– WWF julisti saimaannorpan pesimärauhan alkaneeksi: apukinoksia kolattu 250, kelluvia keinopesiä rakennettu 32 (yle.fi)

– Saimaannorpille urakoitiin yli 250 apukinosta – WWF julistaa pesimärauhan alkaneeksi (wwf.fi)

Kove: Thomas (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...