WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii hirmâd tehálâš, et piäjuh iä hettejuu. Mudoi nuárjučivgâ puáhtá joba jäämmiđ. Tondiet WWF Suomâ kullut jyehi ive saimaanuárjui lasanem várás pessimráávhu, mii aalgij kuovâmáánu 13. peeivi.

WWF kuávluvästideijee Ismo Marttisii mield taan ive Saimaa taveuásist lii tuárvi ennuv muotâ, mut ton maadâuásist riddočerguuh láá viehâ asettemeh. ”Eidu tääl tile lii pyeri, mut tot puáhtá muttuđ”, Marttinen iätá. Tondiet paijeel 300 iävtutátulâš olmožid liäjádii 250 išečeergâd saimaanuárjui várás. Čerguuh láá assaah já iävtutátuliih liäjádeh taid rido taavaapiälán, vâi toh siäiluh kuhháá. ”Jis tälviv lii lamaš tuše váhá muotâ, te joba 80 prosentid nuárjučiivgâin láá uážžum syeje išečerguin”, iätá sierânâsäššitobdee Riikka Alakoski. Ton lasseen nuorttâ-Suomâ ollâopâttâh tuálvui 32 tahopiäijud Saimaan. Toh láá taan ive eenâb ko ovdil.

Taan ive kirječällee Henriikka Tavi čaalij uđđâ ráávhujulgáštâs tihtâhäämist. Ovdebáš julgáštâs lâi jo 30 ihheed puáris. Julgáštâs saahâ lii siämmáš ko ovdil: piäjuh iä rávhuttuttuu talle ko saimaanuárjuh lasaneh. Tääl julgáštâs muštâl meid šoŋŋâdâhnubástusâst. Puátteevuođâst sáttá leđe vääniht muotâ, já taat lii varâlâš saimaanuárjoid. ”Tiivtâst láá uccâ onniih tast, et ráávhu kulluuttuuččij maailmist, kost luándu lii heerkib”, muštâl Tavi.

Käldeeh:

– WWF julisti saimaannorpan pesimärauhan alkaneeksi: apukinoksia kolattu 250, kelluvia keinopesiä rakennettu 32 (yle.fi)

– Saimaannorpille urakoitiin yli 250 apukinosta – WWF julistaa pesimärauhan alkaneeksi (wwf.fi)

Kove: Thomas (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Suomâ piergii­mettum ringette maailm­miäštár­kistoin

Ringette maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Lahtist 3.–9. peeivi. Kištoin spiällojii kulmâ rááiđu: rävisulmui válduráiđu Sam Jacks Pool já vyeliráiđu President’s Pool sehe vuálá 21-ihásij ráiđu Juuso...

Šoŋŋâdâh­nubástus hitodem já toos vuáhádume väätih nubástusâid suojâlem­kuávlui tipšomân já puásui­tuálu stivriimân

Säämi šoŋŋâdâhrääđi já Suomâ pirâskuávdáá tutkâmušhaavah uárnejii 23.10. Levist pargopáájá Kietâruottâs já Näkkälä palgâsij siijdâi ovdâsteijeid. Pááján uásálistii love sämmilâžžâd puásuiolmožid sehe haavâi totkeeh....

Kanada algâaalmuglii media oovdâst­jottee Buckley Petawabano lii jáámmám

Cree-algâaalmugân kullee mediaolmooš Buckley Petawabano jaamij roovvâdmáánu 19. peeivi 77‑ihásâžžân. Petawabano poorgâi viššâlávt ton oovdân, ete algâaalmugij jienâ kulluuččij kanadalii mediast. Sun poorgâi elleekuvijguin, televisioin,...