WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii hirmâd tehálâš, et piäjuh iä hettejuu. Mudoi nuárjučivgâ puáhtá joba jäämmiđ. Tondiet WWF Suomâ kullut jyehi ive saimaanuárjui lasanem várás pessimráávhu, mii aalgij kuovâmáánu 13. peeivi.

WWF kuávluvästideijee Ismo Marttisii mield taan ive Saimaa taveuásist lii tuárvi ennuv muotâ, mut ton maadâuásist riddočerguuh láá viehâ asettemeh. ”Eidu tääl tile lii pyeri, mut tot puáhtá muttuđ”, Marttinen iätá. Tondiet paijeel 300 iävtutátulâžžâd olmožid liäjádii 250 išečeergâd saimaanuárjui várás. Čerguuh láá assaah já iävtutátuliih liäjádeh taid rido taavaapiälán, vâi toh siäiluh kuhháá. ”Jis tälviv lii lamaš tuše váhá muotâ, te joba 80 prosentid nuárjučiivgâin láá uážžum syeje išečerguin”, iätá sierânâsäššitobdee Riikka Alakoski. Ton lasseen Nuorttâ-Suomâ ollâopâttâh tuálvui 32 tahopiäijud Saimaan. Toh láá taan ive eenâb ko ovdil.

Taan ive kirječällee Henriikka Tavi čaalij uđđâ ráávhujulgáštâs tihtâhäämist. Ovdebáš julgáštâs lâi jo 30 ihheed puáris. Julgáštâs saahâ lii siämmáš ko ovdil: piäjuh iä rávhuttuttuu talle ko saimaanuárjuh lasaneh. Tääl julgáštâs muštâl meid šoŋŋâdâhnubástusâst. Puátteevuođâst sáttá leđe vääniht muotâ, já taat lii varâlâš saimaanuárjoid. ”Tiivtâst láá uccâ onniih tast, et ráávhu kulluuttuuččij maailmist, kost luándu lii heerkib”, muštâl Tavi.

Käldeeh:

– WWF julisti saimaannorpan pesimärauhan alkaneeksi: apukinoksia kolattu 250, kelluvia keinopesiä rakennettu 32 (yle.fi)

– Saimaannorpille urakoitiin yli 250 apukinosta – WWF julistaa pesimärauhan alkaneeksi (wwf.fi)

Kove: Thomas (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...