WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii hirmâd tehálâš, et piäjuh iä hettejuu. Mudoi nuárjučivgâ puáhtá joba jäämmiđ. Tondiet WWF Suomâ kullut jyehi ive saimaanuárjui lasanem várás pessimráávhu, mii aalgij kuovâmáánu 13. peeivi.

WWF kuávluvästideijee Ismo Marttisii mield taan ive Saimaa taveuásist lii tuárvi ennuv muotâ, mut ton maadâuásist riddočerguuh láá viehâ asettemeh. ”Eidu tääl tile lii pyeri, mut tot puáhtá muttuđ”, Marttinen iätá. Tondiet paijeel 300 iävtutátulâžžâd olmožid liäjádii 250 išečeergâd saimaanuárjui várás. Čerguuh láá assaah já iävtutátuliih liäjádeh taid rido taavaapiälán, vâi toh siäiluh kuhháá. ”Jis tälviv lii lamaš tuše váhá muotâ, te joba 80 prosentid nuárjučiivgâin láá uážžum syeje išečerguin”, iätá sierânâsäššitobdee Riikka Alakoski. Ton lasseen Nuorttâ-Suomâ ollâopâttâh tuálvui 32 tahopiäijud Saimaan. Toh láá taan ive eenâb ko ovdil.

Taan ive kirječällee Henriikka Tavi čaalij uđđâ ráávhujulgáštâs tihtâhäämist. Ovdebáš julgáštâs lâi jo 30 ihheed puáris. Julgáštâs saahâ lii siämmáš ko ovdil: piäjuh iä rávhuttuttuu talle ko saimaanuárjuh lasaneh. Tääl julgáštâs muštâl meid šoŋŋâdâhnubástusâst. Puátteevuođâst sáttá leđe vääniht muotâ, já taat lii varâlâš saimaanuárjoid. ”Tiivtâst láá uccâ onniih tast, et ráávhu kulluuttuuččij maailmist, kost luándu lii heerkib”, muštâl Tavi.

Käldeeh:

– WWF julisti saimaannorpan pesimärauhan alkaneeksi: apukinoksia kolattu 250, kelluvia keinopesiä rakennettu 32 (yle.fi)

– Saimaannorpille urakoitiin yli 250 apukinosta – WWF julistaa pesimärauhan alkaneeksi (wwf.fi)

Kove: Thomas (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...

Nabai maid tun poorgah?

Kii tun lah? Taan koččâmušân ulmuuh läävejeh västidiđ vistig jieijâs noomáin, mii lii vissâ aaibâs pyeri tiätu uápásmemproosees aalgâst: liihân tuođâi-uv älkkeb čujottiđ tiätu...

Fastes kyele muččâdvuotâ

Čuávum Färsuolluin UArctic 2026 -kongresist postersessio, já tobbeen ohtâ poster kiddee muu huámášume. Nord Universitet -ollâopâttuv totkei Nadezda Nazarova já Hindertje Hoarau-Heemstra poster paječaalâ...

Mon ennuv ullo­sukká­paarâ kolgâččij teikâ uážuččij mäksiđ? 

Suháh láá nuuvtá Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid...