WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii hirmâd tehálâš, et piäjuh iä hettejuu. Mudoi nuárjučivgâ puáhtá joba jäämmiđ. Tondiet WWF Suomâ kullut jyehi ive saimaanuárjui lasanem várás pessimráávhu, mii aalgij kuovâmáánu 13. peeivi.

WWF kuávluvästideijee Ismo Marttisii mield taan ive Saimaa taveuásist lii tuárvi ennuv muotâ, mut ton maadâuásist riddočerguuh láá viehâ asettemeh. ”Eidu tääl tile lii pyeri, mut tot puáhtá muttuđ”, Marttinen iätá. Tondiet paijeel 300 iävtutátulâžžâd olmožid liäjádii 250 išečeergâd saimaanuárjui várás. Čerguuh láá assaah já iävtutátuliih liäjádeh taid rido taavaapiälán, vâi toh siäiluh kuhháá. ”Jis tälviv lii lamaš tuše váhá muotâ, te joba 80 prosentid nuárjučiivgâin láá uážžum syeje išečerguin”, iätá sierânâsäššitobdee Riikka Alakoski. Ton lasseen Nuorttâ-Suomâ ollâopâttâh tuálvui 32 tahopiäijud Saimaan. Toh láá taan ive eenâb ko ovdil.

Taan ive kirječällee Henriikka Tavi čaalij uđđâ ráávhujulgáštâs tihtâhäämist. Ovdebáš julgáštâs lâi jo 30 ihheed puáris. Julgáštâs saahâ lii siämmáš ko ovdil: piäjuh iä rávhuttuttuu talle ko saimaanuárjuh lasaneh. Tääl julgáštâs muštâl meid šoŋŋâdâhnubástusâst. Puátteevuođâst sáttá leđe vääniht muotâ, já taat lii varâlâš saimaanuárjoid. ”Tiivtâst láá uccâ onniih tast, et ráávhu kulluuttuuččij maailmist, kost luándu lii heerkib”, muštâl Tavi.

Käldeeh:

– WWF julisti saimaannorpan pesimärauhan alkaneeksi: apukinoksia kolattu 250, kelluvia keinopesiä rakennettu 32 (yle.fi)

– Saimaannorpille urakoitiin yli 250 apukinosta – WWF julistaa pesimärauhan alkaneeksi (wwf.fi)

Kove: Thomas (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...