Uhkevuálásii nuorttâlâškielâ iäláskittem lii luhostum pyereest, já tääl Aanaar kieldâst lii-uv uđđâ čuolmâ

Avveel nuorttâlâškielâlii kielâpiervâlist láá eenâb párnááh ko kuássin ovdil, ige puoh occeid lah innig saje. Tääl ličij tárbu meiddei nuorttâlâškielâlii škovlâluokan.

Nuorttâlâškielâlij párnái vaanhimeh väätih nuorttâlâškielâlii škovlâluoka Avveel škoovlân. Kielâpiervâlijn porgum kielâiäláskittempargo áánsust Avveel kuávlust lii tääl uđđâ sárnoosuhâpuolvâ. Uási uđđâ sárnoin láá tääl aalgâtmin jieijâs škovlâpálgá.

Kyevti vala pääihist leijee párnáá enni Anna Lumikivi pala tast, ete suu párnái pyereest álgám kielâpäälgis potkân toos, ete suoi iävá finnii nuorttâlâškielâlii máttááttâs škoovlâst.

”Mij vaanhimeh iberdep, ete puoh amnâsijd ij pyevti vala máttááttiđ nuorttâlâškielân, mutâ škovlâluoka kal kalga vuáđudiđ. Maŋeláá puáhtá kuuloold lasettiđ eenâb máttááttâs”, iätá Lumikivi.

Nuorttâlâškielâlij párnái vaanhimeh láá jo čáállám Aanaar kieldân. Sij väätih, ete kieldâ usâškuáđáččij huápust nuorttâlâškielâlii máttáátteijee.

”Jis nuorttâlâškielâ máttáátteijeeh iä kavnuu, te mij kolgâp sii škovliđ. Já mij tarbâšep meiddei párnáitipšoid”, smiättá Lumikivi.

”Onnáá peeivi Avveel škoovlâst nuorttâlâškielâ máttááttuvvoo tuše muáddi tijme ohhoost viereskiellân. Eenikielâlii máttááttâsân ij lah vala lamaš tárbu”, čielgee Aanaar čuovviittâshovdâ Ilkka Korhonen.

”Tääl ko láá párnááh, kiäh sárnuh nuorttâlâškielâ, te tiäđust-uv mij orniiškyettip sijjân máttááttâs sii jieijâs kielân. Rekrytistem piäijoo joton taan ive aalgâst. Ulmen lii tot, et mist ličij máhđulâšvuotâ faallâđ nuorttâlâškielâlii máttááttâs talle ko škoovlah älgih porgemáánust”, muštâl Korhonen.

Táássáš Aanaar kieldâ nanosumos tile nuorttâlâškielâ máttáátmist lii lamaš Čevetjäävrist. Čevetjäävri škoovlâst láá kyehti máttáátteijee, kiäh máttááttává nuorttâlâškielâ sehe škovlâamnâsijd nuorttâlâškielân.

Anna Lumikivi párnááh lává vala kielâpiervâlist, mutâ puárásub páárnáš jođeškuát ovdâškoovlâ puáttee ive.

”Mun tuođâi-uv tuáivum, ete muu párnááh peessâv nuorttâlâškielâlii máttááttâsân. Laahâ-uv váátá, ete párnáid kalga uárnejuđ sämikielâlâš máttááttâs”, lasseet Lumikivi.

Nuorttâlâškielâ iälláámist sun lii ilolâš. ”Váháš äigi tassaaš tile ij lamaš návt pyeri. Táválávt jurdâččuvvoo, ete nuorttâlâškielâ sárnoo tuše Čevetjäävrist, mutâ Avveel kuávlust-uv láá sárnooh lasanâm. Tot lii stuorrâ äšši já positiivlâš čuolmâ”, smiättá Lumikivi.

Käldee:

– Uhanalaisen koltansaamen kielen elvytys on tuottanut tulosta, ja nyt Inarin kunnalla on positiivinen ongelma (yle.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....