Uhkevuálásii nuorttâlâškielâ iäláskittem lii luhostum pyereest, já tääl Aanaar kieldâst lii-uv uđđâ čuolmâ

Avveel nuorttâlâškielâlii kielâpiervâlist láá eenâb párnááh ko kuássin ovdil, ige puoh occeid lah innig saje. Tääl ličij tárbu meiddei nuorttâlâškielâlii škovlâluokan.

Nuorttâlâškielâlâš párnái vaanhimeh väätih nuorttâlâškielâlii škovlâluoka Avveel škoovlân. Kielâpiervâlijn porgum kielâiäláskittempargo áánsust Avveel kuávlust lii tääl uđđâ sárnoosuhâpuolvâ. Uási uđđâ sárnoin láá tääl aalgâtmin jieijâs škovlâpálgá.

Kyevti vala pääihist leijee párnáá enni Anna Lumikivi pala tast, ete suu párnái pyereest álgám kielâpäälgis potkân toos, ete suoi iävá finnii nuorttâlâškielâlii máttááttâs škoovlâst.

”Mij vaanhimeh iberdep, ete puoh amnâsijd ij pyevti vala máttááttiđ nuorttâlâškielân, mutâ škovlâluoka kal kalga vuáđudiđ. Maŋeláá puáhtá kuuloold lasettiđ eenâb máttááttâs”, iätá Lumikivi.

Nuorttâlâškielâlâš párnái vaanhimeh láá jo čáállám Aanaar kieldân. Sij väätih, ete kieldâ usâškuáđáččij huápust nuorttâlâškielâlii máttáátteijee.

”Jis nuorttâlâškielâ máttáátteijeeh iä kavnuu, te mij kolgâp sii škovliđ. Já mij tarbâšep meiddei párnáitipšoid”, smiättá Lumikivi.

”Onnáá peeivi Avveel škoovlâst nuorttâlâškielâ máttááttuvvoo tuše muáddi tijme ohhoost viereskiellân. Eenikielâlii máttááttâsân ij lah vala lamaš tárbu”, čielgee Aanaar čuovviittâshovdâ Ilkka Korhonen.

”Tääl ko láá párnááh, kiäh sárnuh nuorttâlâškielâ, te tiäđust-uv mij orniiškyettip sijjân máttááttâs sii jieijâs kielân. Rekrytistem piäijoo joton taan ive aalgâst. Ulmen lii tot, et mist ličij máhđulâšvuotâ faallâđ nuorttâlâškielâlii máttááttâs talle ko škoovlah älgih porgemáánust”, muštâl Korhonen.

Táássáš Aanaar kieldâ nanosumos tile nuorttâlâškielâ máttáátmist lii lamaš Čevetjäävrist. Čevetjäävri škoovlâst láá kyehti máttáátteijee, kiäh máttááttává nuorttâlâškielâ sehe škovlâamnâsijd nuorttâlâškielân.

Anna Lumikivi párnááh lává vala kielâpiervâlist, mutâ puárásub páárnáš jođeškuát ovdâškoovlâ puáttee ive.

”Mun tuođâi-uv tuáivum, ete muu párnááh peessâv nuorttâlâškielâlii máttááttâsân. Laahâ-uv váátá, ete párnáid kalga uárnejuđ sämikielâlâš máttááttâs”, lasseet Lumikivi.

Nuorttâlâškielâ iälláámist sun lii ilolâš. ”Váháš äigi tassaaš tile ij lamaš návt pyeri. Táválávt jurdâččuvvoo, ete nuorttâlâškielâ sárnoo tuše Čevetjäävrist, mutâ Avveel kuávlust-uv láá sárnooh lasanâm. Tot lii stuorrâ äšši já positiivlâš čuolmâ”, smiättá Lumikivi.

Käldee:

– Uhanalaisen koltansaamen kielen elvytys on tuottanut tulosta, ja nyt Inarin kunnalla on positiivinen ongelma (yle.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...