Uhkevuálásii nuorttâlâškielâ iäláskittem lii luhostum pyereest, já tääl Aanaar kieldâst lii-uv uđđâ čuolmâ

Avveel nuorttâlâškielâlii kielâpiervâlist láá eenâb párnááh ko kuássin ovdil, ige puoh occeid lah innig saje. Tääl ličij tárbu meiddei nuorttâlâškielâlii škovlâluokan.

Nuorttâlâškielâlij párnái vaanhimeh väätih nuorttâlâškielâlii škovlâluoka Avveel škoovlân. Kielâpiervâlijn porgum kielâiäláskittempargo áánsust Avveel kuávlust lii tääl uđđâ sárnoosuhâpuolvâ. Uási uđđâ sárnoin láá tääl aalgâtmin jieijâs škovlâpálgá.

Kyevti vala pääihist leijee párnáá enni Anna Lumikivi pala tast, ete suu párnái pyereest álgám kielâpäälgis potkân toos, ete suoi iävá finnii nuorttâlâškielâlii máttááttâs škoovlâst.

”Mij vaanhimeh iberdep, ete puoh amnâsijd ij pyevti vala máttááttiđ nuorttâlâškielân, mutâ škovlâluoka kal kalga vuáđudiđ. Maŋeláá puáhtá kuuloold lasettiđ eenâb máttááttâs”, iätá Lumikivi.

Nuorttâlâškielâlij párnái vaanhimeh láá jo čáállám Aanaar kieldân. Sij väätih, ete kieldâ usâškuáđáččij huápust nuorttâlâškielâlii máttáátteijee.

”Jis nuorttâlâškielâ máttáátteijeeh iä kavnuu, te mij kolgâp sii škovliđ. Já mij tarbâšep meiddei párnáitipšoid”, smiättá Lumikivi.

”Onnáá peeivi Avveel škoovlâst nuorttâlâškielâ máttááttuvvoo tuše muáddi tijme ohhoost viereskiellân. Eenikielâlii máttááttâsân ij lah vala lamaš tárbu”, čielgee Aanaar čuovviittâshovdâ Ilkka Korhonen.

”Tääl ko láá párnááh, kiäh sárnuh nuorttâlâškielâ, te tiäđust-uv mij orniiškyettip sijjân máttááttâs sii jieijâs kielân. Rekrytistem piäijoo joton taan ive aalgâst. Ulmen lii tot, et mist ličij máhđulâšvuotâ faallâđ nuorttâlâškielâlii máttááttâs talle ko škoovlah älgih porgemáánust”, muštâl Korhonen.

Táássáš Aanaar kieldâ nanosumos tile nuorttâlâškielâ máttáátmist lii lamaš Čevetjäävrist. Čevetjäävri škoovlâst láá kyehti máttáátteijee, kiäh máttááttává nuorttâlâškielâ sehe škovlâamnâsijd nuorttâlâškielân.

Anna Lumikivi párnááh lává vala kielâpiervâlist, mutâ puárásub páárnáš jođeškuát ovdâškoovlâ puáttee ive.

”Mun tuođâi-uv tuáivum, ete muu párnááh peessâv nuorttâlâškielâlii máttááttâsân. Laahâ-uv váátá, ete párnáid kalga uárnejuđ sämikielâlâš máttááttâs”, lasseet Lumikivi.

Nuorttâlâškielâ iälláámist sun lii ilolâš. ”Váháš äigi tassaaš tile ij lamaš návt pyeri. Táválávt jurdâččuvvoo, ete nuorttâlâškielâ sárnoo tuše Čevetjäävrist, mutâ Avveel kuávlust-uv láá sárnooh lasanâm. Tot lii stuorrâ äšši já positiivlâš čuolmâ”, smiättá Lumikivi.

Käldee:

– Uhanalaisen koltansaamen kielen elvytys on tuottanut tulosta, ja nyt Inarin kunnalla on positiivinen ongelma (yle.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...