Uhkevuálásii nuorttâlâškielâ iäláskittem lii luhostum pyereest, já tääl Aanaar kieldâst lii-uv uđđâ čuolmâ

Avveel nuorttâlâškielâlii kielâpiervâlist láá eenâb párnááh ko kuássin ovdil, ige puoh occeid lah innig saje. Tääl ličij tárbu meiddei nuorttâlâškielâlii škovlâluokan.

Nuorttâlâškielâlâš párnái vaanhimeh väätih nuorttâlâškielâlii škovlâluoka Avveel škoovlân. Kielâpiervâlijn porgum kielâiäláskittempargo áánsust Avveel kuávlust lii tääl uđđâ sárnoosuhâpuolvâ. Uási uđđâ sárnoin láá tääl aalgâtmin jieijâs škovlâpálgá.

Kyevti vala pääihist leijee párnáá enni Anna Lumikivi pala tast, ete suu párnái pyereest álgám kielâpäälgis potkân toos, ete suoi iävá finnii nuorttâlâškielâlii máttááttâs škoovlâst.

”Mij vaanhimeh iberdep, ete puoh amnâsijd ij pyevti vala máttááttiđ nuorttâlâškielân, mutâ škovlâluoka kal kalga vuáđudiđ. Maŋeláá puáhtá kuuloold lasettiđ eenâb máttááttâs”, iätá Lumikivi.

Nuorttâlâškielâlâš párnái vaanhimeh láá jo čáállám Aanaar kieldân. Sij väätih, ete kieldâ usâškuáđáččij huápust nuorttâlâškielâlii máttáátteijee.

”Jis nuorttâlâškielâ máttáátteijeeh iä kavnuu, te mij kolgâp sii škovliđ. Já mij tarbâšep meiddei párnáitipšoid”, smiättá Lumikivi.

”Onnáá peeivi Avveel škoovlâst nuorttâlâškielâ máttááttuvvoo tuše muáddi tijme ohhoost viereskiellân. Eenikielâlii máttááttâsân ij lah vala lamaš tárbu”, čielgee Aanaar čuovviittâshovdâ Ilkka Korhonen.

”Tääl ko láá párnááh, kiäh sárnuh nuorttâlâškielâ, te tiäđust-uv mij orniiškyettip sijjân máttááttâs sii jieijâs kielân. Rekrytistem piäijoo joton taan ive aalgâst. Ulmen lii tot, et mist ličij máhđulâšvuotâ faallâđ nuorttâlâškielâlii máttááttâs talle ko škoovlah älgih porgemáánust”, muštâl Korhonen.

Táássáš Aanaar kieldâ nanosumos tile nuorttâlâškielâ máttáátmist lii lamaš Čevetjäävrist. Čevetjäävri škoovlâst láá kyehti máttáátteijee, kiäh máttááttává nuorttâlâškielâ sehe škovlâamnâsijd nuorttâlâškielân.

Anna Lumikivi párnááh lává vala kielâpiervâlist, mutâ puárásub páárnáš jođeškuát ovdâškoovlâ puáttee ive.

”Mun tuođâi-uv tuáivum, ete muu párnááh peessâv nuorttâlâškielâlii máttááttâsân. Laahâ-uv váátá, ete párnáid kalga uárnejuđ sämikielâlâš máttááttâs”, lasseet Lumikivi.

Nuorttâlâškielâ iälláámist sun lii ilolâš. ”Váháš äigi tassaaš tile ij lamaš návt pyeri. Táválávt jurdâččuvvoo, ete nuorttâlâškielâ sárnoo tuše Čevetjäävrist, mutâ Avveel kuávlust-uv láá sárnooh lasanâm. Tot lii stuorrâ äšši já positiivlâš čuolmâ”, smiättá Lumikivi.

Käldee:

– Uhanalaisen koltansaamen kielen elvytys on tuottanut tulosta, ja nyt Inarin kunnalla on positiivinen ongelma (yle.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jackson 5 -muusikjuávhu Tito Jackson lii jáámmám

Ovdâstumstaatâlâš musikkár Tito Jackson lii jáámmám 70-ihásâžžân. Sun lâi kuálmád Jackson musikkárperruu oovce párnáást. Oovtâst neljijn viljáin Jackie, Jermaine, Marlon já Michael sun vuáđudij...

Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon. The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán. Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid vuod urbaanlii...

Ellei oho oppâmateriaaleh láá tääl tiilámnáál

Ellei okko viättoo roovvâdmáánu 4.–10. peeivi. Taan ive fáddán lii "aldaluándu elleeh". Ellei oho várás Suomâ elleisuojâlemservi SEY lii ráhtám oppâmmateriaalijd, moh láá vuávájum...

Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin...

Čevđikäärdih historján – aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán

Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán vuossaargâ čohčâmáánu 9. peeivi. Aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst, uážui meriääigi räi 102 561 nanodum vuáláčálusid....