Uhkevuálásii nuorttâlâškielâ iäláskittem lii luhostum pyereest, já tääl Aanaar kieldâst lii-uv uđđâ čuolmâ

Avveel nuorttâlâškielâlii kielâpiervâlist láá eenâb párnááh ko kuássin ovdil, ige puoh occeid lah innig saje. Tääl ličij tárbu meiddei nuorttâlâškielâlii škovlâluokan.

Nuorttâlâškielâlâš párnái vaanhimeh väätih nuorttâlâškielâlii škovlâluoka Avveel škoovlân. Kielâpiervâlijn porgum kielâiäláskittempargo áánsust Avveel kuávlust lii tääl uđđâ sárnoosuhâpuolvâ. Uási uđđâ sárnoin láá tääl aalgâtmin jieijâs škovlâpálgá.

Kyevti vala pääihist leijee párnáá enni Anna Lumikivi pala tast, ete suu párnái pyereest álgám kielâpäälgis potkân toos, ete suoi iävá finnii nuorttâlâškielâlii máttááttâs škoovlâst.

”Mij vaanhimeh iberdep, ete puoh amnâsijd ij pyevti vala máttááttiđ nuorttâlâškielân, mutâ škovlâluoka kal kalga vuáđudiđ. Maŋeláá puáhtá kuuloold lasettiđ eenâb máttááttâs”, iätá Lumikivi.

Nuorttâlâškielâlâš párnái vaanhimeh láá jo čáállám Aanaar kieldân. Sij väätih, ete kieldâ usâškuáđáččij huápust nuorttâlâškielâlii máttáátteijee.

”Jis nuorttâlâškielâ máttáátteijeeh iä kavnuu, te mij kolgâp sii škovliđ. Já mij tarbâšep meiddei párnáitipšoid”, smiättá Lumikivi.

”Onnáá peeivi Avveel škoovlâst nuorttâlâškielâ máttááttuvvoo tuše muáddi tijme ohhoost viereskiellân. Eenikielâlii máttááttâsân ij lah vala lamaš tárbu”, čielgee Aanaar čuovviittâshovdâ Ilkka Korhonen.

”Tääl ko láá párnááh, kiäh sárnuh nuorttâlâškielâ, te tiäđust-uv mij orniiškyettip sijjân máttááttâs sii jieijâs kielân. Rekrytistem piäijoo joton taan ive aalgâst. Ulmen lii tot, et mist ličij máhđulâšvuotâ faallâđ nuorttâlâškielâlii máttááttâs talle ko škoovlah älgih porgemáánust”, muštâl Korhonen.

Táássáš Aanaar kieldâ nanosumos tile nuorttâlâškielâ máttáátmist lii lamaš Čevetjäävrist. Čevetjäävri škoovlâst láá kyehti máttáátteijee, kiäh máttááttává nuorttâlâškielâ sehe škovlâamnâsijd nuorttâlâškielân.

Anna Lumikivi párnááh lává vala kielâpiervâlist, mutâ puárásub páárnáš jođeškuát ovdâškoovlâ puáttee ive.

”Mun tuođâi-uv tuáivum, ete muu párnááh peessâv nuorttâlâškielâlii máttááttâsân. Laahâ-uv váátá, ete párnáid kalga uárnejuđ sämikielâlâš máttááttâs”, lasseet Lumikivi.

Nuorttâlâškielâ iälláámist sun lii ilolâš. ”Váháš äigi tassaaš tile ij lamaš návt pyeri. Táválávt jurdâččuvvoo, ete nuorttâlâškielâ sárnoo tuše Čevetjäävrist, mutâ Avveel kuávlust-uv láá sárnooh lasanâm. Tot lii stuorrâ äšši já positiivlâš čuolmâ”, smiättá Lumikivi.

Käldee:

– Uhanalaisen koltansaamen kielen elvytys on tuottanut tulosta, ja nyt Inarin kunnalla on positiivinen ongelma (yle.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska áigu luoppâđ ”vaanhimtohálâšvuođâ” iskosijn ruánááeennâmlijn perruin

Tanska haldâttâs lii almottâm, ete tot áigu luoppâđ kištâlemvuálásij "vaanhimtohálâšvuođâ" iskosij kevttimist tagarijn Tanskaast ässee ulmuin, kiäin lii ruánááeennâmlâš tuávááš. Taah psykologisiih iskoseh läävejeh...

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...