Fiijnâ muusik kullui Váimmus váibmui ‑juhlekonsertist Anarist

Uđđâivemáánu 15. peeivi 2024 sämmilij aalmuglâšteatter Beaivváš ornij ”Váimmus váibmui” ‑juhlekonsert Sajosist Anarist. Konsert kulá stuárráb turneen, mii jotá pirrâ Taažâ, Suomâ já Ruotâ. Stivrejeijen tuáimá Rolf Degerlund.

Beaivváš-teatter lii pyevtittâm jieškote-uvlágánijd konsertijd já čaitâlmijd paijeel 40 ive ääigi. Teatter vuáđudui ive 1981. Ton neljilovivváášpeeivi kunnen uárnejui ”Aaigij čoođâ” ‑konsert ive 2021. Ive 2024 teatter finnee uđđâ viäsu, mii liäkká uuvsâid Kuovdâkiäinust Taažâst porgemáánust.

”Váimmus váibmui” ‑juhlekonsertáin Beaivvâš-teatter haalijd pajediđ já lekkâđ jieijâs muusiklii aarničuhe puohháid. Turnee ulmen lii čäittiđ, mon fiijnâ pargo čaittâleijeeh já musikkáreh láá porgâm uássin sämmilij kulttuurhistorjást.

Konsert piištij váhá paijeel tijme, já keččeeh lijkkojii toos čuuvtij. Puoh musikkáreh lijjii hirmâd čeepih, já tuođâi meid liegâsvuotâ tubdui vááimust. Pitái fáádáh muttojii, já tobdoh muttojii toi mield.

Veijo Länsman ”Ráhkistan dajan dutnje” lâi herkis laavlâ. ”Gáktenieida” pittá vuod ilosmitij keččeid já puovtij moje muáđoid.

Marte Fjellheim Sarre čuovâi tego täsni. Puoh čaittâleijeeh šelguu sehe oovdâst já ohtuu.

Eromâš kijttoseh kuleh čepis pianistân Andreas Gundersenân, kote čuojâttij hirmâd muččâdávt, sehe Iŋgor Ántte Gaupân, kote juoigâi konjâleh čoolmijn já lâi ubâ čaaitâlm siälu.

Muusik, juoiguuh já lavluuh jođettii keččeid fáárun čuovâkuvijguin já fallii meid eromâš audiovisuaallii fiäráán.

Heli Huovinen, mediapargee já pyevtitteijee, muštâl jieijâs teatterfiäránist:

– Muu mielâst konsert ubâlâšvuotâ lâi mielâttes pyeri. Tobdoh muttojii lavlui mield. Motomin povvâstim já motomin čiäruškuottim. Aalgâst lâi suotâs tot suátilaavlâ. Tast lâi meid mottoom ”suátimarssi” suomâkielân-uv fáárust. Puoh pyeremustáá paasij mielân kuittâg Mary Sarre laavlâ páárnán. Tot lâi uáli jo kuoskâtteijee. Konsert ličij lamaš pyeri meid škovlâláid já párnáid. Eromâšávt historjá tááhust lii stuorrâ šaali, ete škovlâliih já párnááh iä uáinám tom. Tuáivu mield tot luhostuvá puátteevuođâst!

Kove: Vesa Toppari / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân,...

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...