Fiijnâ muusik kullui Váimmus váibmui ‑juhlekonsertist Anarist

Uđđâivemáánu 15. peeivi 2024 sämmilij aalmuglâšteatter Beaivváš ornij ”Váimmus váibmui” ‑juhlekonsert Sajosist Anarist. Konsert kulá stuárráb turneen, mii jotá pirrâ Taažâ, Suomâ já Ruotâ. Stivrejeijen tuáimá Rolf Degerlund.

Beaivváš-teatter lii pyevtittâm jieškote-uvlágánijd konsertijd já čaitâlmijd paijeel 40 ive ääigi. Teatter vuáđudui ive 1981. Ton neljilovivváášpeeivi kunnen uárnejui ”Aaigij čoođâ” ‑konsert ive 2021. Ive 2024 teatter finnee uđđâ viäsu, mii liäkká uuvsâid Kuovdâkiäinust Taažâst porgemáánust.

”Váimmus váibmui” ‑juhlekonsertáin Beaivvâš-teatter haalijd pajediđ já lekkâđ jieijâs muusiklii aarničuhe puohháid. Turnee ulmen lii čäittiđ, mon fiijnâ pargo čaittâleijeeh já musikkáreh láá porgâm uássin sämmilij kulttuurhistorjást.

Konsert piištij váhá paijeel tijme, já keččeeh lijkkojii toos čuuvtij. Puoh musikkáreh lijjii hirmâd čeepih, já tuođâi meid liegâsvuotâ tubdui vááimust. Pitái fáádáh muttojii, já tobdoh muttojii toi mield.

Veijo Länsman ”Ráhkistan dajan dutnje” lâi herkis laavlâ. ”Gáktenieida” pittá vuod ilosmitij keččeid já puovtij moje muáđoid.

Marte Fjellheim Sarre čuovâi tego täsni. Puoh čaittâleijeeh šelguu sehe oovdâst já ohtuu.

Eromâš kijttoseh kuleh čepis pianistân Andreas Gundersenân, kote čuojâttij hirmâd muččâdávt, sehe Iŋgor Ántte Gaupân, kote juoigâi konjâleh čoolmijn já lâi ubâ čaaitâlm siälu.

Muusik, juoiguuh já lavluuh jođettii keččeid fáárun čuovâkuvijguin já fallii meid eromâš audiovisuaallii fiäráán.

Heli Huovinen, mediapargee já pyevtitteijee, muštâl jieijâs teatterfiäránist:

– Muu mielâst konsert ubâlâšvuotâ lâi mielâttes pyeri. Tobdoh muttojii lavlui mield. Motomin povvâstim já motomin čiäruškuottim. Aalgâst lâi suotâs tot suátilaavlâ. Tast lâi meid mottoom ”suátimarssi” suomâkielân-uv fáárust. Puoh pyeremustáá paasij mielân kuittâg Mary Sarre laavlâ páárnán. Tot lâi uáli jo kuoskâtteijee. Konsert ličij lamaš pyeri meid škovlâláid já párnáid. Eromâšávt historjá tááhust lii stuorrâ šaali, ete škovlâliih já párnááh iä uáinám tom. Tuáivu mield tot luhostuvá puátteevuođâst!

Kove: Vesa Toppari / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh...

Luuhâmokko piäijoo joton sämi­kielâlij mainâs­pudâiguin

Taan oho viättoo väldikodálâš luuhâmokko, mii fáálá luhâmân já kirjálâšvuotân kyeskee tiäđuid já siskáldâs. Majemui iivij toos lii kuullâm meiddei Laapi kirjeráájui ornim Huhuu!-festivaal....

Suomâ oovdiš njunoš­minister Jyrki Katainen lii nomâttum EU já arktisii kuávlu eromâš­rävvejeijen

Euroop komissio lii nomâttâm Jyrki Kataisii EU já arktisii kuávlu koskâsâžžân eromâšrävvejeijen. Koččâmušâst lii kuuđâ mánuppaje kukkosâš luáttámušpargo, mon Katainen hoittáá siämmáá ääigi jieijâs...

Finnair uđâsmit kirdem­mašinijdis

Finnair uđâsmit Euroop kirdemjotoluvvâst aanoost leijee kezisruŋgomašinijdis. Tot lii ráhtám sopâmuš Embraeráin käävcinubálov E195‑E2-maašin tiiláámist. Sopâmušân kuleh meid optioh kuđânubálov mašinân já uástimvuoigâdvuotâ kyevtnubálov...

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...