Fiijnâ muusik kullui Váimmus váibmui ‑juhlekonsertist Anarist

Uđđâivemáánu 15. peeivi 2024 sämmilij aalmuglâšteatter Beaivváš ornij ”Váimmus váibmui” ‑juhlekonsert Sajosist Anarist. Konsert kulá stuárráb turneen, mii jotá pirrâ Taažâ, Suomâ já Ruotâ. Stivrejeijen tuáimá Rolf Degerlund.

Beaivváš-teatter lii pyevtittâm jieškote-uvlágánijd konsertijd já čaitâlmijd paijeel 40 ive ääigi. Teatter vuáđudui ive 1981. Ton neljilovivváášpeeivi kunnen uárnejui ”Aaigij čoođâ” ‑konsert ive 2021. Ive 2024 teatter finnee uđđâ viäsu, mii liäkká uuvsâid Kuovdâkiäinust Taažâst porgemáánust.

”Váimmus váibmui” ‑juhlekonsertáin Beaivvâš-teatter haalijd pajediđ já lekkâđ jieijâs muusiklii aarničuhe puohháid. Turnee ulmen lii čäittiđ, mon fiijnâ pargo čaittâleijeeh já musikkáreh láá porgâm uássin sämmilij kulttuurhistorjást.

Konsert piištij váhá paijeel tijme, já keččeeh lijkkojii toos čuuvtij. Puoh musikkáreh lijjii hirmâd čeepih, já tuođâi meid liegâsvuotâ tubdui vááimust. Pitái fáádáh muttojii, já tobdoh muttojii toi mield.

Veijo Länsman ”Ráhkistan dajan dutnje” lâi herkis laavlâ. ”Gáktenieida” pittá vuod ilosmitij keččeid já puovtij moje muáđoid.

Marte Fjellheim Sarre čuovâi tego täsni. Puoh čaittâleijeeh šelguu sehe oovdâst já ohtuu.

Eromâš kijttoseh kuleh čepis pianistân Andreas Gundersenân, kote čuojâttij hirmâd muččâdávt, sehe Iŋgor Ántte Gaupân, kote juoigâi konjâleh čoolmijn já lâi ubâ čaaitâlm siälu.

Muusik, juoiguuh já lavluuh jođettii keččeid fáárun čuovâkuvijguin já fallii meid eromâš audiovisuaallii fiäráán.

Heli Huovinen, mediapargee já pyevtitteijee, muštâl jieijâs teatterfiäránist:

– Muu mielâst konsert ubâlâšvuotâ lâi mielâttes pyeri. Tobdoh muttojii lavlui mield. Motomin povvâstim já motomin čiäruškuottim. Aalgâst lâi suotâs tot suátilaavlâ. Tast lâi meid mottoom ”suátimarssi” suomâkielân-uv fáárust. Puoh pyeremustáá paasij mielân kuittâg Mary Sarre laavlâ páárnán. Tot lâi uáli jo kuoskâtteijee. Konsert ličij lamaš pyeri meid škovlâláid já párnáid. Eromâšávt historjá tááhust lii stuorrâ šaali, ete škovlâliih já párnááh iä uáinám tom. Tuáivu mield tot luhostuvá puátteevuođâst!

Kove: Vesa Toppari / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....