Uđđâihán lopeduv­vojeh sältti­puolâšeh

Uđđâivemáánu lii älgimin eromâš kolmâsin. Meteorolog Aleksi Jokela čielgee MTV uđđâsij šoŋŋâtiäđáttâsâst, et šoŋŋâkártái tevkkâdumos ivnegin ij innig pijsáá korrâ puolâšij kuvviimân.

Sun čielgee, et ive vuosmuš okko sáttá leđe joba 20 cekkid kolmâsub ko táválávt, tastko áimuvirdeh puátih Suomân Siberia kuávlust. Sun iätá, et Maadâ-Suomâst algâohhoost sättih leđe 30 ceehi puolâšeh. Tave-Suomâst lii máhđulâš, et puolâš ličij joba alda 50 cekkid. Jokela iätá, et tuođânálásâš liegâsvuotâ čiälgá kuittâg esken maŋeláá:

– Ennuv lii kiddâ tast, mon polvii talle lii, já meid piegâi sundeest. Jis piegâ jorgeet tavas, te tot tiätá pivvâlub šooŋâ.

Foreca meteorolog Ilkka Alanko ij aaibâs monâččii 50 ceehi puolâšáid, mut iätá kale, et kolmâsub šadda ko -30 cekkid. Sun iätá, et kolmâsumos peivi lii koskoho, kuás puolâš lii aldasáid 30 cekkid Maadâ-Suomâst-uv, já Koskâ- já Tave-Suomâst vala kolmâsub. Sun še noomât muttuustâllee äššin polviivuođâ, mii vaaigut puolâšáid.

50 ceehi puolâšeh lijjii Suomâst ive 1999 aalgâst. Talle Kittâl Pokkaast mittedui puoh aigij puolâšulâttâs Suomâst, mii lâi -51,5 cekkid. Aanaar kuávlust šleeđgah potkânii maaŋgâ tiijmán, já čäcipocceeh jieŋŋuu. Meiddei autoh já rekah jieŋŋuu luodâ oolâ, já moottorkiälháigijn lijjii vädisvuođah. Anarist lâi jo valmâšin evakuistemvuávám ton várás, jis šleeđgah iä liččiigin maccâm.

Käldeeh:

– Sääkartalta loppuvat värit kesken: Lähes 50 asteen pakkaset mahdollisia ensi viikolla! (www.mtvuutiset.fi)

– Siperian arktinen kylmyys iskee Suomeen – animaatio näyttää hyytävän vyöryn (www.is.fi)

– Muis­tat­ko tämän? 22 vuotta sitten kär­vis­tel­tiin yli 50 asteen pak­ka­sis­sa La­pis­sa: ”Autot ruik­ki­vat nes­tei­tä, sähköt poikki Ina­ris­sa” (www.lapinkansa.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...