Tsunamiváruttâs adelum Japanist – palo joba viiđâ meetter alosijn pároin korrâ eennâmtuárgástusâi maŋa

Uđđâvuođâpeeivi Japanist lii adelum tsunamiváruttâs. Suijân toos láá korrâ eennâmtuárgástusah Jaapaanmeerâ alne. Jaapaan meterorologisâš virgádâh almottij Ishikawa já ránnjáprefektuurij riddoost tábáhtum korrâ eennâmtuárgástusâst, mon vyeimi lâi 7,6 Richter ciäkkáduvvâst. Eennâmtuárgástusâi čuávumuššân nyevt meetter alosâš tsunami teeivâi motomijd oosijd Jaapaanmeerâ riddokuávlust.

Virgeomâhááh láá adelâm tsunamiváruttâsâid korrâ eennâmtuárgástusâi keežild já koččom ulmuid evakuistiđ jieijâs já perrus aleláá leijee kuávloid, muštâlij aalmuglâš radio NHK ton maŋa ko eennâmtuárgástus lâi teivâm Noto njaargân Ishikawa prefektuurist. “Mij iberdep, et tii päikki já omâdâh láá tivrâseh tijjân, mut tii jieggâ lii tergâdub ko mihheen eres. Kaččâđ nuuvt ollâ kuávlun ko máhđulâš,” NHK jođetteijee lasettij.

Kuávlust láá tubdum ohtsis 21 eennâmtuárgástussâd, moi vyeimi lii lamaš paijeel 4 Richter ciäkkáduv mield. Maaŋgah váldumaađijeh láá kiddejum. Huáppujunájotolâh Tokio já Ishikawa prefektuur kooskâst, kogo vuáimálumos eennâmtuárgástusah tobdojii, lii kiddejum, muštâl Japan Railways. Maaŋgâi energiatoimâtteijei mield paijeel 30 000 tálutuállud láá tääl šleđgâittáá.

Tsunamih vyerdimist

Jaapaan šoŋŋâtiettuu lágádâs mield paijeel viiđâ meetter alosiih pároh sättih teivâđ eennâmtuárgástuskuávloid. Joskismeerâ tsunamiváruttâskuávdáš PTWC váruttij, et varâliih tsunamipároh láá vyerdimist meid nyevt 300 kilomeetter siste episentrist Jaapaan riddokuávluin. Viestârkuávlu riddoid adeluvvojeh tuáistáážân vyeligub váruttâskoodih: tobbeen vuárdojeh tulvepároh, moh láá oovtâ já kuulmâ meetter kooskâst. NHK mield tsunamipároh sättih maccâđ maŋgii-uv peeivi ääigi.

Váimusvyeimilágádâs riskâkuávlust

Lii meid lamaš vyerdimist, et suullân kuulmâ meetter alosâš tsunami teivâččij Niigatan, mii lii Jaapaanmeerâ stuárráámus kaavpug. Ton kuávlust lii meid váimusvyeimilágádâs, mon omâsteijee lii almottâm, et aainâskin vala kuávlust iä lah vuottum ollâ pároh eennâmtuárgástus keežild.

Tullâriegis

Jaapaan suáloi lii Kuálhismeerâst nuuvt kočodum ”Tullâriäggást”, kost eennâmtuárgástusah já tullâvääri rusomeh láá táváliih nannaamráptui lihâdem keežild. Jaapaan lii hárjánâm eelliđ tágárij luándualmoonmijgijn, já ovdâmerkkân huksimnoormih láá čovgâdeh, vâi rakânâsah killájeh eennâmtuárgástusâid. Meiddei ulmuuh láá škuávlejum tágárij tilij várás.

Majemuu tove Japanist sattui korrâ eennâmtuárgástus njuhčâmáánust 2011, já ton čuávumuššân ollâ tsunami teeivâi tavenuorttii pele riddokuávlun. Taan keežild 18 000 olmožid hevvânii. 2 500 ulmuu rummâšeh iä lah kuássin kavnum. Taat tsunami tovâttij meid váimusvyeimilágádâs päärti Fukushimast, mii lâi viärráámus Tšernobyl 1986 maŋa.

Käldee:

– Tsunami-alarm in Japan, ‘golven tot 5 meter’ na reeks heftige aardbevingen (www.ad.nl)

Kove: Hans (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...