Tsunamiváruttâs adelum Japanist – palo joba viiđâ meetter alosijn pároin korrâ eennâmtuárgástusâi maŋa

Uđđâvuođâpeeivi Japanist lii adelum tsunamiváruttâs. Suijân toos láá korrâ eennâmtuárgástusah Jaapaanmeerâ alne. Jaapaan meterorologisâš virgádâh almottij Ishikawa já ránnjáprefektuurij riddoost tábáhtum korrâ eennâmtuárgástusâst, mon vyeimi lâi 7,6 Richter ciäkkáduvvâst. Eennâmtuárgástusâi čuávumuššân nyevt meetter alosâš tsunami teeivâi motomijd oosijd Jaapaanmeerâ riddokuávlust.

Virgeomâhááh láá adelâm tsunamiváruttâsâid korrâ eennâmtuárgástusâi keežild já koččom ulmuid evakuistiđ jieijâs já perrus aleláá leijee kuávloid, muštâlij aalmuglâš radio NHK ton maŋa ko eennâmtuárgástus lâi teivâm Noto njaargân Ishikawa prefektuurist. “Mij iberdep, et tii päikki já omâdâh láá tivrâseh tijjân, mut tii jieggâ lii tergâdub ko mihheen eres. Kaččâđ nuuvt ollâ kuávlun ko máhđulâš,” NHK jođetteijee lasettij.

Kuávlust láá tubdum ohtsis 21 eennâmtuárgástussâd, moi vyeimi lii lamaš paijeel 4 Richter ciäkkáduv mield. Maaŋgah váldumaađijeh láá kiddejum. Huáppujunájotolâh Tokio já Ishikawa prefektuur kooskâst, kogo vuáimálumos eennâmtuárgástusah tobdojii, lii kiddejum, muštâl Japan Railways. Maaŋgâi energiatoimâtteijei mield paijeel 30 000 tálutuállud láá tääl šleđgâittáá.

Tsunamih vyerdimist

Jaapaan šoŋŋâtiettuu lágádâs mield paijeel viiđâ meetter alosiih pároh sättih teivâđ eennâmtuárgástuskuávloid. Joskismeerâ tsunamiváruttâskuávdáš PTWC váruttij, et varâliih tsunamipároh láá vyerdimist meid nyevt 300 kilomeetter siste episentrist Jaapaan riddokuávluin. Viestârkuávlu riddoid adeluvvojeh tuáistáážân vyeligub váruttâskoodih: tobbeen vuárdojeh tulvepároh, moh láá oovtâ já kuulmâ meetter kooskâst. NHK mield tsunamipároh sättih maccâđ maŋgii-uv peeivi ääigi.

Váimusvyeimilágádâs riskâkuávlust

Lii meid lamaš vyerdimist, et suullân kuulmâ meetter alosâš tsunami teivâččij Niigatan, mii lii Jaapaanmeerâ stuárráámus kaavpug. Ton kuávlust lii meid váimusvyeimilágádâs, mon omâsteijee lii almottâm, et aainâskin vala kuávlust iä lah vuottum ollâ pároh eennâmtuárgástus keežild.

Tullâriegis

Jaapaan suáloi lii Kuálhismeerâst nuuvt kočodum ”Tullâriäggást”, kost eennâmtuárgástusah já tullâvääri rusomeh láá táváliih nannaamráptui lihâdem keežild. Jaapaan lii hárjánâm eelliđ tágárij luándualmoonmijgijn, já ovdâmerkkân huksimnoormih láá čovgâdeh, vâi rakânâsah killájeh eennâmtuárgástusâid. Meiddei ulmuuh láá škuávlejum tágárij tilij várás.

Majemuu tove Japanist sattui korrâ eennâmtuárgástus njuhčâmáánust 2011, já ton čuávumuššân ollâ tsunami teeivâi tavenuorttii pele riddokuávlun. Taan keežild 18 000 olmožid hevvânii. 2 500 ulmuu rummâšeh iä lah kuássin kavnum. Taat tsunami tovâttij meid váimusvyeimilágádâs päärti Fukushimast, mii lâi viärráámus Tšernobyl 1986 maŋa.

Käldee:

– Tsunami-alarm in Japan, ‘golven tot 5 meter’ na reeks heftige aardbevingen (www.ad.nl)

Kove: Hans (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ovtâstum staatâi senatist láá tollum sosiaallii media jođetteijei koijâdâlmeh sosiaallii media vaikuttâsâin nuorâi torvolâšvuotân

Uđđâivemáánu 31. peeivi Ovtâstum staatâi seenaat ađai pajemuu ovdâskode lahâváljukodde koijâdâlâi sosiaallii media vuáháduvâi toimâjođetteijeid. Fáddán lâi vyeliahasij seksuaallâš puástukevttim já ávhástâllâm, mii sosiaallii...

Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân

Italialaš rock-muusikjuávkku Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân puáttee keesi. Muusikjuávkku láávdást Seinäjokist Provinssi-festivaalist kesimáánu 27. peeivi. Muusikjuávkku lii makkuuttâm keččeid pirrâ maailm, já sii...

Áávus ry viggá orniđ tuárispeln perruid astoäigitooimâ

Ive 2022 keessiv vittâ eeni čokkânii Anarist. Sist puohâin lijjii sämikielâliih párnááh já sij suogârdii vuovijd faallâđ párnáidis astoäigitooimâid sämikielân. Sij meridii vuáđudiđ tađe...

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi. Irâttâs omâsteijee Lwenga Mulela mieldi koččâmâš ij lah pärnipargovyeimist tondiet ko párnáid ij lah maksum pälkki....

WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii...