Juovlâ(lähji)paaniik

Nuuvt kuhháá ko mun muštám, mun lam ráhtám stuárráámuu uási laahjijn jieš. Ennuv kođemáin, mut mottoom verd meid kuárumáin. Ij tot, ete mun ferttiiččim rähtiđ taid laahjijd. Must lii tuše taggaar tobdo, ete mun koolgâm porgâđ. Muu mielâst laahjij adelem lii hirmâd suotâs, ennuv suottâsub ko laahjij finnim.

Jyehi ive munjin liijká itá juovlâpaaniik, veikkâ mun mon pyereest irâttâm valmâštâllâđ juovlâid. Paaniik lohtâs jiešalnees iänááš juovlâlahjijd. Jyehi ive ain juovlâi maŋa mun meridâm, ete algâttâm čuávuváá ive laahjij rähtim tolebiššáá, mielâstubbooht jo keessiv – teikkâ tállân juovlâi maŋa. Na, kohân tuše mun lam mahtnii selvânâm vistig juovlâin. Ađai aldeláá keesi. Já talle puátá čohčâ, ige ohtâgin lähji lah vala vaalmâš.

Mist lii táválávt párnáigijn tääppin rähtiđ laahjijd meid oovtâst. Mij puđâldep ain maidnii ristvanhimáid, váhá ton mield, maid párnááh jiejah halijdeh porgâđ. Motomin mij lep ráhtám ovdâmerkkân saaibâ tâi kinttâlijd teikkâ mij lep kuárrum ucánjáhháá. Siämmást mij liäibup leeibi já rähtip siinap motomáid aldemuid. Tot lii siämmást meid hävskis juovlâvalmâštâllâm oovtâst. Tâi na, tot puáhtá leđe hävski, jis tot ij moonâ liijkás alda juovlâi. Talle tot paaniik šadda.

Táválávt mij liäibup leeibi suhâláid já usteváid.

Liäibumijgijn mun lam taan ive jo algâttâm, já amahân muu käälis áigu rähtiđ meid siinap. Tot lii suu braavuur. Já njäälgis tot lii-uv. Puđâldâsâigijn mij ep lah vala algâttâmgin, já sáttá leđe, ete toh pääcih porgâhánnáá. Juovlâmáánu algâ kuulâi puosâdijn.

Taan ive mun lam kuittâg kođđáám já kuárrum motomijd laahjijd ristpárnáid, mut mudoi juovlâvalmâštâlmeh láá ain koskân. Kođđeempargoin mun ferttiim kale kijtteđ muu ustev Susanna, ko lam sunjin testikođđáám – mudoi jiem osko, ete taan čoovčâ mun liččim tongin verd finnim valmâšin.

Taat Ruuvdu-kaulur vuálgá juovlâlähjin. Vuosmuš kerdi ko mun kuuđđim anarâškielân. Puáttee ive piäsá kođđeeđ eenâb-uv anarâškielân, ko Susanna kođđeemmaalih láá Anarâš-kalenderist.

Amahân taah juovlah maneh váhá keppisubbooht. Motomáid (kođđeem)lähjikoortâid puávtáččim adeliđ, te talle lii ubâ ive oppeet äigi touhustiđ. Já tom juovlâmuorâ, olmâ peesi, kalga kale hommáđ. Tääl juovlâmuorâ lii vala meecist já eres läähjih tuše mielâst.

Nube tááhust puoh tehálumos juovlâi ääigi lii váhá rávhuttuđ já leđe oovtâst aldemuigijn. Vâi maid?

Koveh: Henna Tervaniemi

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...