Suomân lii kulluuttum juovlâráávhu

Juovlâááptu koskâpeeivi ääigi Suomân lii kulluuttum juovlâráávhu. Taat juovlâärbi tábáhtuvá jyehi ive Tuurkust Brinkkala táálu luptâstuvâst. Taan ive Tuurku kaavpug protokollahovdâ Mika Akkanen luuvâi juovlâráávhu kulluuttâs. Taat lii sunjin jo ohtnubálovváád kerdi, ko sun kullut juovlâráávhu.

Juovlâráávhu kulluuttem aalgij Tuurkust jo 1600-lovvoost, mut kulluuttâs tekstâ lii mulsâšum. Taat tekstâ, mii tääl lohhoo, lii čallum pajas Tuurku pyelimist 1827 tuššâm kulluuttâs vuáđuld. Ruotâkielâlâš kulluuttâs lii siäilum siämmájin säänist sáánán, mut suomâkielâlâš kulluuttâs tivostistui 1800-lovvoost, tastko ruotâkielâlii nootaar jurgâlem suomâkielâlâš versio lâi ”mottoom muudon suámálâš”, muštâl Mika Akkanen Ilta-Sanomat-loostân.

Kulluuttâs lii čallum vyesičevđipergamentân, mii lii ivveest 1956, ko seremonia koolgâi šoddâđ eromâš juhlálâžžân. Pergament váldoo olgos tuše juovlâi ääigi, já mudoi tot siäiluttuvvoo Tuurku kaavpug kassaskaapist. Ovdil ive 1956 kulluuttâs luhhui veikâ maggaar pápárist.

Juovlâráávhu kulluuttem lii puoh enâmustáá keččum televisiovuolgâttâs juovlâi ääigi, já toin naalijn Akkasii säänih kullojeh paaihijn pirrâ Suomâ.

Juovlâráávhu kullutmist lii ain väriolmooš fáárust, jis juovlâráávhu kulluutteijei sáttoo miinii. Juovlah puátih ain jyehi ive.

Meid Anarâš aavis tuáivut lohheidis puorijd juovlâid já luholii uđđâ ive 2024.

Käldeeh:

– Suomen Turku julisti joulurauhan ennätysyleisölle – jopa yli 18 000 henkeä seurasi paikan päällä (yle.fi)

– Suomi hiljentyi joulun­viettoon Turun joulu­rauhan julistuksen myötä (www.is.fi)

– Joulurauha (www.turku.fi)

Kove: Jill Wellington (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...