Suomân lii kulluuttum juovlâráávhu

Juovlâááptu koskâpeeivi ääigi Suomân lii kulluuttum juovlâráávhu. Taat juovlâärbi tábáhtuvá jyehi ive Tuurkust Brinkkala táálu luptâstuvâst. Taan ive Tuurku kaavpug protokollahovdâ Mika Akkanen luuvâi juovlâráávhu kulluuttâs. Taat lii sunjin jo ohtnubálovváád kerdi, ko sun kullut juovlâráávhu.

Juovlâráávhu kulluuttem aalgij Tuurkust jo 1600-lovvoost, mut kulluuttâs tekstâ lii mulsâšum. Taat tekstâ, mii tääl lohhoo, lii čallum pajas Tuurku pyelimist 1827 tuššâm kulluuttâs vuáđuld. Ruotâkielâlâš kulluuttâs lii siäilum siämmájin säänist sáánán, mut suomâkielâlâš kulluuttâs tivostistui 1800-lovvoost, tastko ruotâkielâlii nootaar jurgâlem suomâkielâlâš versio lâi ”mottoom muudon suámálâš”, muštâl Mika Akkanen Ilta-Sanomat-loostân.

Kulluuttâs lii čallum vyesičevđipergamentân, mii lii ivveest 1956, ko seremonia koolgâi šoddâđ eromâš juhlálâžžân. Pergament váldoo olgos tuše juovlâi ääigi, já mudoi tot siäiluttuvvoo Tuurku kaavpug kassaskaapist. Ovdil ive 1956 kulluuttâs luhhui veikâ maggaar pápárist.

Juovlâráávhu kulluuttem lii puoh enâmustáá keččum televisiovuolgâttâs juovlâi ääigi, já toin naalijn Akkasii säänih kullojeh paaihijn pirrâ Suomâ.

Juovlâráávhu kullutmist lii ain väriolmooš fáárust, jis juovlâráávhu kulluutteijei sáttoo miinii. Juovlah puátih ain jyehi ive.

Meid Anarâš aavis tuáivut lohheidis puorijd juovlâid já luholii uđđâ ive 2024.

Käldeeh:

– Suomen Turku julisti joulurauhan ennätysyleisölle – jopa yli 18 000 henkeä seurasi paikan päällä (yle.fi)

– Suomi hiljentyi joulun­viettoon Turun joulu­rauhan julistuksen myötä (www.is.fi)

– Joulurauha (www.turku.fi)

Kove: Jill Wellington (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...