Juovlâ(lähji)paaniik

Nuuvt kuhháá ko mun muštám, mun lam ráhtám stuárráámuu uási laahjijn jieš. Ennuv kođemáin, mut mottoom verd meid kuárumáin. Ij tot, ete mun ferttiiččim rähtiđ taid laahjijd. Must lii tuše taggaar tobdo, ete mun koolgâm porgâđ. Muu mielâst laahjij adelem lii hirmâd suotâs, ennuv suottâsub ko laahjij finnim.

Jyehi ive munjin liijká itá juovlâpaaniik, veikkâ mun mon pyereest irâttâm valmâštâllâđ juovlâid. Paaniik lohtâs jiešalnees iänááš juovlâlahjijd. Jyehi ive ain juovlâi maŋa mun meridâm, ete algâttâm čuávuváá ive laahjij rähtim tolebiššáá, mielâstubbooht jo keessiv – teikkâ tállân juovlâi maŋa. Na, kohân tuše mun lam mahtnii selvânâm vistig juovlâin. Ađai aldeláá keesi. Já talle puátá čohčâ, ige ohtâgin lähji lah vala vaalmâš.

Mist lii táválávt párnáigijn tääppin rähtiđ laahjijd meid oovtâst. Mij puđâldep ain maidnii ristvanhimáid, váhá ton mield, maid párnááh jiejah halijdeh porgâđ. Motomin mij lep ráhtám ovdâmerkkân saaibâ tâi kinttâlijd teikkâ mij lep kuárrum ucánjáhháá. Siämmást mij liäibup leeibi já rähtip siinap motomáid aldemuid. Tot lii siämmást meid hävskis juovlâvalmâštâllâm oovtâst. Tâi na, tot puáhtá leđe hävski, jis tot ij moonâ liijkás alda juovlâi. Talle tot paaniik šadda.

Táválávt mij liäibup leeibi suhâláid já usteváid.

Liäibumijgijn mun lam taan ive jo algâttâm, já amahân muu käälis áigu rähtiđ meid siinap. Tot lii suu braavuur. Já njäälgis tot lii-uv. Puđâldâsâigijn mij ep lah vala algâttâmgin, já sáttá leđe, ete toh pääcih porgâhánnáá. Juovlâmáánu algâ kuulâi puosâdijn.

Taan ive mun lam kuittâg kođđáám já kuárrum motomijd laahjijd ristpárnáid, mut mudoi juovlâvalmâštâlmeh láá ain koskân. Kođđeempargoin mun ferttiim kale kijtteđ muu ustev Susanna, ko lam sunjin testikođđáám – mudoi jiem osko, ete taan čoovčâ mun liččim tongin verd finnim valmâšin.

Taat Ruuvdu-kaulur vuálgá juovlâlähjin. Vuosmuš kerdi ko mun kuuđđim anarâškielân. Puáttee ive piäsá kođđeeđ eenâb-uv anarâškielân, ko Susanna kođđeemmaalih láá Anarâš-kalenderist.

Amahân taah juovlah maneh váhá keppisubbooht. Motomáid (kođđeem)lähjikoortâid puávtáččim adeliđ, te talle lii ubâ ive oppeet äigi touhustiđ. Já tom juovlâmuorâ, olmâ peesi, kalga kale hommáđ. Tääl juovlâmuorâ lii vala meecist já eres läähjih tuše mielâst.

Nube tááhust puoh tehálumos juovlâi ääigi lii váhá rávhuttuđ já leđe oovtâst aldemuigijn. Vâi maid?

Koveh: Henna Tervaniemi

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...