Juovlâ(lähji)paaniik

Nuuvt kuhháá ko mun muštám, mun lam ráhtám laahjijd stuárráámus uásild jieš. Ennuv kođemáin, mut mottoom verd meid kuárumáin. Ij tot, ete mun ferttiiččim rähtiđ taid laahjijd. Must lii tuše tobdo, ete mun koolgâm porgâđ. Halijdâm, ko laahjij adelem lii hirmâd suotâs. Ennuv suottâsub ko laahjij finnim.

Jyehi ive munjin liijká itá juovlâpaaniik, veikkâ mun mon pyereest irâttâm valmâštâllâđ juovlâid. Paaniik lohtâs jiešalnees enâmustáá juovlâlahjijd. Jyehi ive ain juovlâi maŋa mun meridâm, ete algâttâm čuávuváá ive laahjij rähtim tolebiššáá, mielâstubbooht jo keessiv – teikkâ tállân juovlâi maŋa. Na, kohân tuše lam mahtnii selvânâm vistig juovlâin. Ađai aldeláá keesi. Já talle puátá čohčâ, ige ohtâgin lähji lah vala vaalmâš.

Mist lii táválávt párnáigijn tääppin rähtiđ laahjijd meid oovtâst. Mij puđâldep ain maidnii ristvanhimáid, váhá ton mield, maid párnááh jiejah halijdeh porgâđ. Motomin mij lep ráhtám ovdâmerkkân saaibâ, kinttâlijd teikkâ kuárrum ucánjáhháá. Siämmást mij liäibup leeibi já rähtip siinap motomáid aldemuid. Tot lii siämmást meid hävskis juovlâvalmâštâllâm oovtâst. Tâi na, tot puáhtá leđe hävski, jis tot ij moonâ liijkás alda juovlâi. Talle tot paaniik šadda.

Táválávt mij liäibup leeibi suhâláid já usteváid.

Liäibumijgijn mun lam taan ive jo algâttâm, já amahân muu käälis áigu rähtiđ meid siinap. Tot lii suu braavuur. Já njäälgis tot lii-uv. Puđâldâsâigijn mij ep lah vala algâttâmgin, já sáttá leđe, ete toh pääcih porgâhánnáá. Juovlâmáánu algâ kuulâi puosâdijn.

Taan ive mun lam kuittâg kođđáám já kuárrum motomijd laahjijd ristpárnáid, mut mudoi juovlâvalmâštâlmeh láá ain koskân. Kođđeempargoin ferttiim kale kijtteđ muu ustev Susanna, ko lam sunjin testikođđáám – mudoi jiem osko, ete taan čoovčâ liččim tongin verd finnim valmâšin.

Taat Ruuvdu-kaulur vuálgá juovlâlähjin. Vuosmuš kerdi ko mun kuuđđim anarâškielân. Puáttee ive piäsá kođđeeđ eenâb-uv anarâškielân, ko Susanna kođđeemmaalih láá Anarâš-kalenderist.

Amahân taah juovlah maneh váhá keppisubbooht. Motomáid (kođđeem)lähjikoortâid puávtáččim adeliđ, te talle lii ubâ ihe oppeet äigi touhustiđ. Já tom juovlâmuorâ, olmâ peesi, kalga kale hommáđ. Tääl juovlâmuorâ lii vala meecist já eres läähjih tuše mielâst.

Nube tááhust puoh tehálumos juovlâi ääigi lii váhá rávhuttuđ já leđe oovtâst aldemuigijn. Vâi maid?

Koveh: Henna Tervaniemi

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...

Totkee čoovdij matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed

Totkee Susanna Heikkilä lii jieijâs náguskirjetutkâmušâst Helsig ollâopâttuvâst čuávdám matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed. Čuolmâ kuáská topologian. Topologia lii geometrisâš syergi,...