Juovlâ(lähji)paaniik

Nuuvt kuhháá ko mun muštám, mun lam ráhtám laahjijd stuárráámus uásild jieš. Ennuv kođemáin, mut mottoom verd meid kuárumáin. Ij tot, ete mun ferttiiččim rähtiđ taid laahjijd. Must lii tuše tobdo, ete mun koolgâm porgâđ. Halijdâm, ko laahjij adelem lii hirmâd suotâs. Ennuv suottâsub ko laahjij finnim.

Jyehi ive munjin liijká itá juovlâpaaniik, veikkâ mun mon pyereest irâttâm valmâštâllâđ juovlâid. Paaniik lohtâs jiešalnees enâmustáá juovlâlahjijd. Jyehi ive ain juovlâi maŋa mun meridâm, ete algâttâm čuávuváá ive laahjij rähtim tolebiššáá, mielâstubbooht jo keessiv – teikkâ tállân juovlâi maŋa. Na, kohân tuše lam mahtnii selvânâm vistig juovlâin. Ađai aldeláá keesi. Já talle puátá čohčâ, ige ohtâgin lähji lah vala vaalmâš.

Mist lii táválávt párnáigijn tääppin rähtiđ laahjijd meid oovtâst. Mij puđâldep ain maidnii ristvanhimáid, váhá ton mield, maid párnááh jiejah halijdeh porgâđ. Motomin mij lep ráhtám ovdâmerkkân saaibâ, kinttâlijd teikkâ kuárrum ucánjáhháá. Siämmást mij liäibup leeibi já rähtip siinap motomáid aldemuid. Tot lii siämmást meid hävskis juovlâvalmâštâllâm oovtâst. Tâi na, tot puáhtá leđe hävski, jis tot ij moonâ liijkás alda juovlâi. Talle tot paaniik šadda.

Táválávt mij liäibup leeibi suhâláid já usteváid.

Liäibumijgijn mun lam taan ive jo algâttâm, já amahân muu käälis áigu rähtiđ meid siinap. Tot lii suu braavuur. Já njäälgis tot lii-uv. Puđâldâsâigijn mij ep lah vala algâttâmgin, já sáttá leđe, ete toh pääcih porgâhánnáá. Juovlâmáánu algâ kuulâi puosâdijn.

Taan ive mun lam kuittâg kođđáám já kuárrum motomijd laahjijd ristpárnáid, mut mudoi juovlâvalmâštâlmeh láá ain koskân. Kođđeempargoin ferttiim kale kijtteđ muu ustev Susanna, ko lam sunjin testikođđáám – mudoi jiem osko, ete taan čoovčâ liččim tongin verd finnim valmâšin.

Taat Ruuvdu-kaulur vuálgá juovlâlähjin. Vuosmuš kerdi ko mun kuuđđim anarâškielân. Puáttee ive piäsá kođđeeđ eenâb-uv anarâškielân, ko Susanna kođđeemmaalih láá Anarâš-kalenderist.

Amahân taah juovlah maneh váhá keppisubbooht. Motomáid (kođđeem)lähjikoortâid puávtáččim adeliđ, te talle lii ubâ ihe oppeet äigi touhustiđ. Já tom juovlâmuorâ, olmâ peesi, kalga kale hommáđ. Tääl juovlâmuorâ lii vala meecist já eres läähjih tuše mielâst.

Nube tááhust puoh tehálumos juovlâi ääigi lii váhá rávhuttuđ já leđe oovtâst aldemuigijn. Vâi maid?

Koveh: Henna Tervaniemi

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Suomâ piergii­mettum ringette maailm­miäštár­kistoin

Ringette maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Lahtist 3.–9. peeivi. Kištoin spiällojii kulmâ rááiđu: rävisulmui válduráiđu Sam Jacks Pool já vyeliráiđu President’s Pool sehe vuálá 21-ihásij ráiđu Juuso...

Šoŋŋâdâh­nubástus hitodem já toos vuáhádume väätih nubástusâid suojâlem­kuávlui tipšomân já puásui­tuálu stivriimân

Säämi šoŋŋâdâhrääđi já Suomâ pirâskuávdáá tutkâmušhaavah uárnejii 23.10. Levist pargopáájá Kietâruottâs já Näkkälä palgâsij siijdâi ovdâsteijeid. Pááján uásálistii love sämmilâžžâd puásuiolmožid sehe haavâi totkeeh....