Juovlâ(lähji)paaniik

Nuuvt kuhháá ko mun muštám, mun lam ráhtám stuárráámuu uási laahjijn jieš. Ennuv kođemáin, mut mottoom verd meid kuárumáin. Ij tot, ete mun ferttiiččim rähtiđ taid laahjijd. Must lii tuše taggaar tobdo, ete mun koolgâm porgâđ. Muu mielâst laahjij adelem lii hirmâd suotâs, ennuv suottâsub ko laahjij finnim.

Jyehi ive munjin liijká itá juovlâpaaniik, veikkâ mun mon pyereest irâttâm valmâštâllâđ juovlâid. Paaniik lohtâs jiešalnees iänááš juovlâlahjijd. Jyehi ive ain juovlâi maŋa mun meridâm, ete algâttâm čuávuváá ive laahjij rähtim tolebiššáá, mielâstubbooht jo keessiv – teikkâ tállân juovlâi maŋa. Na, kohân tuše mun lam mahtnii selvânâm vistig juovlâin. Ađai aldeláá keesi. Já talle puátá čohčâ, ige ohtâgin lähji lah vala vaalmâš.

Mist lii táválávt párnáigijn tääppin rähtiđ laahjijd meid oovtâst. Mij puđâldep ain maidnii ristvanhimáid, váhá ton mield, maid párnááh jiejah halijdeh porgâđ. Motomin mij lep ráhtám ovdâmerkkân saaibâ tâi kinttâlijd teikkâ mij lep kuárrum ucánjáhháá. Siämmást mij liäibup leeibi já rähtip siinap motomáid aldemuid. Tot lii siämmást meid hävskis juovlâvalmâštâllâm oovtâst. Tâi na, tot puáhtá leđe hävski, jis tot ij moonâ liijkás alda juovlâi. Talle tot paaniik šadda.

Táválávt mij liäibup leeibi suhâláid já usteváid.

Liäibumijgijn mun lam taan ive jo algâttâm, já amahân muu käälis áigu rähtiđ meid siinap. Tot lii suu braavuur. Já njäälgis tot lii-uv. Puđâldâsâigijn mij ep lah vala algâttâmgin, já sáttá leđe, ete toh pääcih porgâhánnáá. Juovlâmáánu algâ kuulâi puosâdijn.

Taan ive mun lam kuittâg kođđáám já kuárrum motomijd laahjijd ristpárnáid, mut mudoi juovlâvalmâštâlmeh láá ain koskân. Kođđeempargoin mun ferttiim kale kijtteđ muu ustev Susanna, ko lam sunjin testikođđáám – mudoi jiem osko, ete taan čoovčâ mun liččim tongin verd finnim valmâšin.

Taat Ruuvdu-kaulur vuálgá juovlâlähjin. Vuosmuš kerdi ko mun kuuđđim anarâškielân. Puáttee ive piäsá kođđeeđ eenâb-uv anarâškielân, ko Susanna kođđeemmaalih láá Anarâš-kalenderist.

Amahân taah juovlah maneh váhá keppisubbooht. Motomáid (kođđeem)lähjikoortâid puávtáččim adeliđ, te talle lii ubâ ive oppeet äigi touhustiđ. Já tom juovlâmuorâ, olmâ peesi, kalga kale hommáđ. Tääl juovlâmuorâ lii vala meecist já eres läähjih tuše mielâst.

Nube tááhust puoh tehálumos juovlâi ääigi lii váhá rávhuttuđ já leđe oovtâst aldemuigijn. Vâi maid?

Koveh: Henna Tervaniemi

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nette Kivirantan silbâ­miitaal para­lympialij puáibildmist

Suomâ ovdâsteijee Nette Kiviranta lii vuáittám siilbâ nisonij kiälkkáčierâstâllei puáibildmist Milano–Cortina paralympialijn. 24‑ihásii Kivirantan miitaal lii vuosmuš paralympialijn. Siämmást taat miitaal lii historjálâš ubâ...

Inkki Inola lii lekkâm Suomâ miitaaltili Milano–Cortina paralympialijn

Syemmilâš čyeigee Inkki Inola lii vuáittám siilbâ love kilomeetter ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost koskoho Milano–Cortinast. Inola, 27, kištottâl uáinimvádulij NS3-luokkaast. Suu uápisteijeečyeigen lii Reetu Inkilä....

”Ele pääsi ohtuu”

Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâs­vuotâ­­­­­čuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi...

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...

Hildá Länsman já Tuomas Norvio lává vuáittám Etno-Emma-palhâšume

Emma-gaala lii Suomâ stuárráámus muusiksyergi palhâšumetábáhtus. Taan ive Emma-gaala tollui moonnâm lávurduv njuhčâmáánu 7. peeivi Espoost. Tábáhtuumeest palhâšuvvojii ive 2025 pyeremuuh artisteh. Hildá Länsman...