President Mauno Koivisto muštomerkkâ almostittoo lávvárduv 25.11.2023

President Mauno Koivisto muštomerkkâ almostittoo lávvárduv 25.11.2023 Uccâparlament muorâstuvâst Helsigist. Talle president Koivisto šoddâmist láá kuullâm čyeti ihheed. Staatârääđi kunnijât muštomerháin president Koivisto mušto já merhâšittee eellimpargo.

Välittäjä-nommâsii muštomeerhâ lii suunâttâllâm já ráhtám koveverree Kirsi Kaulanen, kote vuoitij ive 2021 staatârääđi kanslia ornim ávus muštomerkkâkišto.

Taiđâlávt ollâtásásii kiišton pottii ohtsis 110 tuhhiittum iävtuttâssâd. Palhâšumelävdikodde valjij iävtuttâs, já lävdikoodán kullii president Mauno Koivisto muštomerkkâtoimâkodde já kyehti Suomâ Taiđâreh -seervi nomâttem taiđârjeessân.

Staatârääđi kanslia lii tiilám Välittäjä-nommâsii veerrâm koveverree Kirsi Kaulasiist. Haahâmsopâmuš árvu lii 1 035 000 eurod.  Staatârääđi kanslia skeŋkkee valmâš veerrâm uássin Helsig kaavpug taaiđâčuágálduvâst. Suomâ presidentij puoh virgáliih muštomeerhah láá uáivikaavpugist.

Veerrâm lii viđânubálov meetter kukkosâš já kuuđâ meetter alosâš. Tot lii rahtum ruástuhánnáá tiärásist, já tast láá kyehti uási. Tot piäijoo Uccâparlament muorâstuv koskâvázáttuv kuohtui pelij, já ton čoođâ lii máhđulâš jotteeđ.

Suomâ alemus staatâhovdim uásálist tilálâšvuotân. Tilálâšvuođâst sárnuh täsivääldi president Sauli Niinistö já njunošminister Petteri Orpo. Tilálâšvuođâ muusikist västideh Sibelius-luvâttuv káámmárkuoro já Kaarti suáittukodde.

Tilálâšvuotâ lii áávus puohháid. Ulmuuh peesih uápásmuđ pyerebeht Välittäjä-muštomeerkân nyevt 17.40 ääigi.

Mauno Henrik Koivisto tooimâi Suomâ täsivääldi presidentin ivij 1982–1994. Sun lâi suátiveteraan, paŋkkihovdâ, filosofia tuáhtár, njunošminister já täsivääldi president, kote jođettij Suomâ Euroop union jesânin.

President Koivisto jaamij Helsingist 12.5.2017. Suu staatâliih hävdidmeh tuállojii Helsigist 25.5.2017. President Koivisto lii hävdidum Hietaniemi hävdienâmân.

Käldee:

– Presidentti Mauno Koiviston muistomerkki paljastetaan lauantaina 25.11. (valtioneuvosto.fi)

Kove: Maecela (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...