Maadâurbe­sorme koddá peesijd Tuurku suáluikuávlust

Turun sanomat -lostâ čáálá tast, et peesih jäämih Tuurku suáluikuávlust. Ton tyehin lii muorâid koddee maadâurbesorme-nommâsâš kuobârtavdâ (suomâkielân etelänversosurma). Taavdâ toovât Diplodia sapinea -kuobâr, mon nommâ sämikielân puávtáččij leđe veik peciurbe­rottokuobâr.

Luánduvärikuávdáá mield peciurbe­rottokuobâr kavnui vuosmuu keerdi Suomâst ive 2021. Koškes já pakkâ keesih jodálmitteh kuobbâr muttum taavdâtovâtteijen, kuás tavdâ puáhtá älkkeebeht njuorâdiđ muorâ cevzimnaavcâid. Maadâurbesorme kávnoo eromâšávt muorâin, moh láá killám koškásist.

Tuurku kuávlust Paraisiist, Nauvost, Korppoost, Houtskarist já Iniöst láá jo tuhátteh jáámmám muorah. Luánduvärikuávdáá totkeeh irâtteh selvâttiđ taavdâ tovâtteijee kuobbâr levânem.

Ovdil ive 2021 maadâurbesorme lii kavnum Suomâst kiävuin, main tot lii kiävttám ravâdin jáámmám orgaanlii amnâs. Ton lasseen tot lii kavnum meid peesi ihešoddâmkeerdijn, main iä lah vuottum magarehkin puáccámmeerhah.

Maadâurbesorme meerhah láá eereeb iärrás maddust ruškodeijee kuácceeh já viärráábijn tábáhtusâin ruškodeijee kierruuh-uv. Maadâurbesorme lii táválâš muorâid koddee tavdâ Koskâ-Euroopist. Vuosmuuh maadâurbesorme tovâttem taavdah kávnojii Vuáládâhenâmijn 1980-lovvoost. Saksaast Meccitutkâmlágádâs perustuuškuođij almonist 2010-lovvoost.

Käldeeh:

– Männyt kuolevat pystyyn saaristossa – taudin takana on sieni, jonka tutkijat pelkäävät leviävän pian laajalle Suomessa (www.ts.fi)

– Diplodia sapinea (gd.eppo.int)

– Ilmastonmuutos etenee mäntyihin (kordelin.fi)

Kove: Pauli Rämö

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...