Säämi parlament aasâtmist láá kuullâm 50 ihheed

Sämmilij parlamentaarlâš pargo Suomâst tiävdá onne, skammâmáánu 9. peeivi, 50 ihheed. Säämi parlament, mii tooimâi ovdil Sämitige, vuáđudui staatârääđi asâttâssáin skammâmáánu 9. peeivi 1973. Säämi parlament 50 ive ávudemjuhleh tuállojeh sämikulttuurkuávdáš Sajosist Anarist skammâmáánu 28. peeivi 2023.

Säämi parlament pargon lâi kocceeđ sämmilij vuoigâdvuođâid já ovdediđ sämmilij ekonomisijd, sosiaallijd já čuovviittâslijd tiilijd sehe algâttiđ aašijd já iävtuttâsâid já adeliđ virgeomâháid ciälkkámušâid ei. čuávuváin aašijn: pirâssuoijâlmist, kuáivuttâhtooimâst, maađhâšmist, čäcivyeimirustigij huksiimist, vyevdičuoppâmijn, čaasij kiävtust, kuálástem- já miäcástemtiilij orniimist, puásuituálust sehe sämmilij ovdâ-, vuáđu-, koskâtääsi já rävisolmoošškovlim olášutmist.

Sämitige president Tuomas-Aslak Juuso iätá:
– Sämmilij ovdâstemorgaan kuhes paje Suomâst lii tehálâš kunnijâttiđ já juhlođ. Taan merhâšittee paje ääigi láá lajopeenah mulsâšum tiättur puállupevdin, fyysisiih čuákkimeh sirdâšum ennuv káidusčuákkimin, maaŋgâlágáneh ciälkkámušah láá adelum, ráđádâlmeh ráđádâllum já saavah tollum. Ääših, moh taan pargoost iä lah muttum, láá taah kuhes määđhih já mijjân puohháid tehálâš ohtsâš pargo, maid mij porgâp sämiaalmug oovdân.

Staatârääđi asâttâs mield Säämi parlamentân kullii 20 jesânid, kiäin ucemustáá kyevtis kolgáin väljejuđ sämmilij päikkikuávlu jyehi neelji kieldâst. Toimâpaje piištij nelji ive. Parlament vuossâmuš saavâjođetteijen tooimâi Reidar Suomenrinne, já värisaavâjođetteijen toimáin Matti Sverloff já Esko Palonoja. Nils-Henrik Valkeapää tooimâi parlament čällen.

Juhleh vuolgâttuvvojeh njuolgâ vuolgâttâssân Anarist

Sämmilij parlament 50-ive juhleh tuállojeh majebaargâ skammâmáánu 28. peeivi tme 11 rääjist sämikulttuurkuávdáš Sajosist Anarist. Ovdil juhlij Sämitigge váldá vuástá tiervâttâsâid.

Juuhlijn ohjelmist lii ärbivuáválâš sämimuusik, sämmilij parlament historiik já sämiparlamiänttárij paaneelsavâstâllâm. Jieijâs tiervâttâsâid juuhlán pyehtih Sämitige saavâjođetteijee, Suomâ staatâ, Sämirääđi, Sämitige nuorâirääđi sehe Taažâ já Ruotâ Sämitigeh. Eehidtábáhtus tuálloo Wilderness Hotel Juutuast tme 21 rääjist. Taan tábáhtusâst láávdást Ailu Valle.

Juhletilálâšvuođâ piäsá čuávvuđ njuolgâ vuolgâttâs peht. Pääihi oolâ láá puávdejum Säämi parlament já Sämitige jesâneh sierâ vaaljâpoojijn, sämisiärváduv vaigutteijeeh, Suomâ staatâ já sierâ oovtâstpargopeelij ovdâsteijeeh sehe Sämitige pargeeh.

Säämi parlament vuáđudempeivi lii ohtâ sämiliipu liputtempeeivijn. Suomâ sisašijministeriö avžut säämi liputtempeivijd meiddei almolii liputtem. Liiputmist kalga nuávdittiđ jieškođe-uv staatâ laavâid.

Käldee:

– Säämi parlament aasâtmist onne 50 ihheed (www.samediggi.fi)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...