Maailm vuossâmuš Kaddâlâs peivi ávuduvvoo meiddei Anarist

Lávurduv 16.9. lii maailm vuossâmuš Kaddâlâs peivi (su. Kanteleen päivä). Váldutuáluh láá Helsigist, mutâ tábáhtumeh uárnejuvvojeh meiddei ucebijn siijdâin pirrâ Suomâ. Aanaar kieldâst lii viettum Kaddâlâs peivi jo kyehti oho, já váldutábáhtume lii lávurduv tijme 13 konsertist Avelist, škovlâ- já kulttuurkuávdáš Kaarrest.

Tai kyevti ohhoost kaddâlâspedagog Jessika Lampi lii máttááttâm Anarist já Avelist kyevti kuursâst aalmugmuusik já kaddâlâs čuojâttem puohahasáid čuojâtteijeid. Lampi muštâl, ete Aanaar aalmugopâttuvâst lii puáhtám čuojâttiđ uccâ kaddâlâs jo lovmat ihheed. Kieldâst kávnojeh tääl masa kyehtlov aktiivlâš čuojâtteijed já sii lasseen maŋgâ taggaar, kiäh eellih uánihâš kuursâin ucâmin pyeri mielâ čuojâtmáin.

Lávurduv konsertist kullojeh puoh Aanaar kieldâ nelji kielâ: anarâš-, nuorttâlâš- já tavekielâ sehe suomâkielâ. Konsert uárnejeijeeh väldih káidusohtâvuođâ peeivi váldukonsertân, Helsigân kuávdáškirjerááju Oodin já vuolgâtteh toho muusiktiervuođâid Säämist. Konsert uárnejuvvoo uássin Avveel pyereestvaijeempeeivi, mon uárnee Pilvi Ingebritsen já mon taha máhđulâžžân Aanaar kieldâ. Tábáhtume lii nuuvtá.

Kaddâlâs peivi lii väldikodálâš juhlepeivi, mii uárnejuvvoo taan ive vuossâmuu tove. Kanteleliitto ry lii almottâm jieijâs ulmen, ete Kaddâlâs peivi šodâččij virgálâš lippupeivin já ete tom pesâččij ávudiđ puátteevuođâst jyehi ive.

Kaddâlâs lii syemmilij aalmugčuojânâs. Kanteleliitto toimâhovdâ Sanni Virta muštâl peeivi vuáđujurdust: ”Kaddâlâs lahtoo távjá Kalevala piäiván, mutâ häärvih tobdeh ton čuojânâs moodeern pele. Tondiet kaddâlâsâst kalga leđe jieijâs juhlepeivi.”

Suomâst láá suullân 5 000 kaddâlâsčuojâtteijed, kiäin suullân čyeti olmožid láá áámmátliih čuojâtteijeeh. Muusikopâttuvah, main kaddâlâsčuojâttem máttááttuvvoo, láá s. 70. Ohtâ tain lii Aanaar aalmugopâttâh.

Käldee:

– Maailman ensimmäinen Kanteleen päivä 16.9.2023 — 100 Kanteletta Oodissa (www.kantele.net)

Kove: Ulpu Mattus-Kumpunen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...