Aanaar-ohoh: tyejimarkkâneh Avveel ovdii eemeed­škoovlâst

Aanaar-ohoh láá tääl monâmin. Mun elâččâm pasepeeivi 23. peeivi Avelist ovdii eemeedškoovlâst keččâmin, maggaar ohjelm tobbeen lii fáállun. Mun teeivâm motomij ulmuigijn, savâstâlâm maaŋgâ irâtteijee juávhust kuáhtásáin, já mun teeivâm meid motomijd anarâškielâ sárnoid, kiäin koijâdâm markkântobdoid.

Tuuli Ahokas já suu irâttâs Mucca

Tuuli Ahokas

Mun sarnum vistig irâtteijee Tuuli Ahokasáin. Sun lii vuálgám Lappeenrantast. Sun muštâl, et sun lii aassâm love ihheed Anarist. Sun poođij Anarân škoovlân ive 2013 já valmâštui sämituojij artesaanin Säämi máttááttâskuávdáást. Sun muštâl, et tuáijum jotá suu suuvâst.

Tuuli tuáijoo čiiŋâid já muštotiiŋgâid šišneest já kyelenäähkist.

Čiiŋah

Toi lasseen sun ráhtá meid kalligrafiapargoid, moh orostiteh keččes.

Kalligrafiapargoh

Šišnetuojijd sun hárjánij rähtiđ Saakist, já kyelenááhkán sun uápásmij pyerebeht Poukama-haavâ ääigi. Sun lâi fáárust muáddi oho pištee kuursâst. Taan kuursâ ääigi sun hárjuttâlâi kyelenahkijgijn tuoijum, já sun ostodij já ivnij naahkijd. Šišneest já kyelenaahkijn pargeldijnis sun lii kavnâm aaibâs jieijâs stiijlâ.

Tuuli irâttâs nommâ lii Mucca. Nommâ puátá tast, et sun áásá Mokkejäävri riddoost. Sun muštâl, et mottoom anarâš lâi keččâm noomâ Mucca, mii lâi lamaš suu čaalman tego anarâškielâ sääni muččâd.

Ami Avellan já suu irâttâs AmiA

Irâtteijee Ami Avellan smiättá váhá, maid muštâliđ Anarâš aavis lohheid. Sun muštâl, et sust lii pargopáájá Anarist, kost sun táválávt parga, já tastoo sun iälá markkânijn vyebdimin tuojijdis.
”Tobbeen kost mun lam, tobbeen láá meid muu rähtim čiiŋah”, sun povvâst.

Ami Avellan

Ami tuáijoo ennuv siilbâst. Sun muštâl, et sun kiävttá ärbivuáválii filigraantekniik. Sun čáittá munjin jurbâ soljo, mast filigraansraŋgâ lii soljo jurbâ uásist. Sun muštâl, et taan tekniikist filigraantekniikáin rahtum uási kildeškuát tego sruuvâ. Suu inspiraatio puátá tast, et čiiŋâ ase kildá, eidu tego puolâšpeivi. Tondiet tot lii eresmuđusâš ko čiiŋâ eres uásih.

Soljo

Ami Avellan muštâl, et suu soljoh láá eromâšeh tondiet, et taid puáhtá kevttiđ siskáluvâi. Sust láá stuorrâ soljoh, moh tuáimih eidu tiegárin ohtuu mut meiddei tagareh stuárráábeh soljoh, main lii kaskoo räigi. Taan rááigán puáhtá pieijâđ ucebijd čiiŋâid. Ami čaittâl munjin liijne, mast láá soljoh. Koskâmus lii ohtâ stuorrâ soljo. Paijeen láá kyehti soljo siskáluvâi. Siämmáánáál vyelemuust láá kyehti soljo, veik čaalman toh oroh čielgâsávt ohtân soljon.

Lijne, mast láá soljoh

”Mun lam lamaš pargoost Kuovdâkiäinust já tobbeen mun sáhhájim soljoid. Páiháliih ááhuh sattii puáttiđ muu kuuvl stuorrâ soljoin já ettii, et ráhtáččih-uv kyehti soljo taan stuorrâ soljoost rippâškovlânieidân lähjin.” Sun muštâl, et juurdâ siisâhuksiimist lii vuálgám täst.

Mun še uástám olssân Amist uđđâ soljoid: taggaar, mii lii stuárráb já mon kaskoo lii räigi, já te ucceeb soljo stuárráb soljo siisâ. Muu mielâst toh láá muččâdeh.

Soljoh

Markkânviehâ: anarâškielâ sárnooh

Mun smietâm, et ličijba suotâs teivâđ motomij anarâškielâ sárnoigijn já koijâdiđ sist jurduid Aanaar-ohoin. Já nuuvt te tábáhtuvá-uv: tego tiiláámist mun teeivâm Heli Huovisáin já Johanna Alatorvisáin. Heli muštâl, et sun lii jo iällám Avveel suámsurtorist, mii lâi aaibâs tievâ ulmuin já vyebdein, já tastoo taat tábáhtus eemeedškoovlâst lii suu nubbe tábáhtus. Johanna ij lah val kiergânâm eelliđ eres soojijn keččâmin mut áigu kale eelliđ.

Heli Huovinen já Johanna Alatorvinen

Tastoo ko jorgettâm, te Ami čiiŋâid puátá keččâđ Suvi King nieidâinis Fridain. Suoi láin lávvárduv lamaš Sajosist sirkusist, kost lâi eŋglandlâš almai jonglöörin. Frida čaittâl munjin miitaal, mon sun lâi finnim almast ko lâi peessâm lyeve oolâ suu išedeijen. Nube ohhoost Friida lii monâmin tánssámkuursân Avelist, já Suvi-enni áigu sátustâllâđ suu já vyeijiđ jyehi peeivi Avelân. Loppâohhoost Suvi jieš áigu uásálistiđ tánssám- já joogapááján Tiärmáást.

Suvi King

Ovdilgo mun vuálgám, te teeivâm val Minna Lampisáin. Meiddei Minna lii iällám suámsurtorist. Taat lii suu nubbe tilálâšvuotâ. Sun ij eidu tääl tieđe, kuus sun val áigu moonnâđ. Pasâttâskággáh kiäsuttii suu teehi. Minnast lii stovliproojeekt, já kyehti stoovli tarbâšeh uđđâ skođđâs. Minna poođij keččâđ, já sun lii kavnâm mielâsii kággá já lii váldám kägistielhuu fáárun, mon sun áigu val pyerebeht keččâđ pääihist. Ami lii suu ustev, já meid suin Minna áigu teivâđ. Minna usâstâlâi ruopsâdub ivne, mut lilalágán-uv lii suu mielâst aaibâs pyeri.

Minna Lampinen

Koveh: Márjá-Liisá Olthuis

Kommenteh

  1. Vuoi, mon suotâs lii, et piäsá maaŋâin soojijn sárnuđ sämikielâ. Rekinistim Aanaar markkân suámsurtoorist, et tobbeen lijjii aainâs-uv čiččâmâš kiäiguin sarnum anarâškielâ.
    Suotâs mainâs čepis ulmuin. Takkâ toimâtteijei!

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...