”Ij lah avžuuttettee keččâđ”

Ko čálám taam, lii mii ex-perruujeessân hävdidempeivi, sorolâš peivi. Uámikkâs lâi forgâpalij tevdiđ 45 ihheed, adai sun kuođij mii mielâst aaibâs meendu tooláá taam maailm. Mut ko ulmuu äigi puátá, te tot puátá, ige toos vaje maiden. Álgá lii soroproosees toid, kiäh pääcih val jotteeđ jieijâs eennâmlii pálgá.

Taat čaalâ kieđâvuš motomijd lusis-uv jurduid tast, kalga-uv jáámmám ulmuu eelliđ keččâmin vâi ij. Čalluu juurdâpuáđus lii, et olmooš kalga pyehtiđ jieš valjiđ tággáár tiileest já et taam valjim kalgeh iäráseh-uv kunnijâttiđ. Iärutiervuođâi kyeđđim kulá soroprosesân. Olmâ vástádâs lii eidu tot, mii olssis pyerrin oro.

Jis jieh haalijd luuhâđ lussâdub detaljijd taan ääšist, te avžuum, et jieh luuvâ ovdâskulij. Puávtáh sirduđ mottoom eres artikkâlân aavisist. Jis vist luuvah ovdâskulij, te mun oskom, et tunjin šadda čielgâ uáinu tast, maht tun jieš meridiččih tággáár tiileest. Muu ulme čällen lii pieijâđ lohhee jurdâččiđ.

Jiem lah kiävttám čälimân magarijdgin käldeid, pic sáárnum ton vuáđuld, maid mij (luuvâ: mun jieš já meid muu aldaaš usteveh) lep eellimstân moonnâm čoođâ. Halijdâm pyehtiđ oovdân jieččân mielâst olmoošlii uáinu.

Muu uáinu: uámikkâs keččâm iššeed soroprosesist

Soroproosees lii juáhháást jieijâslágán, mut muu mielâst uámikkâs uáinim já majemui iärutiervuođâi kyeđđim iššeed sooroost já luopâmist. Talle piäsá uáiniđ, et uámikkâsâst lii puoh pyereest já et tile lii rávhálâš já et jieš ferttee tuhhiittiđ uđđâ tile, mast eellim juátkoo eresnáál, já uámikkâs lii ain fáárust muštoin, ij innig fyysisávt. Koččâmuš lii uđđâ eellimtiileest, mon ij pyevti mutteđ.

Tääl ko taat mii ex-perruujeessân jaamij já suu hyelhih halijdii suu kuuvl val majemuu tove, te sij lijjii finnim kolmâ, muu mielâst čyerbis vástádâs ”ij lah avžuuttettee keččâđ; tile lii tot, et –”. Sorolâžžân ulmuuh lijjii meridâm leđe lehâhánnáá kisto. Taat lattim pajedij muu vuoptâid, já mun jiem ollágin tuhhit tággáár avžuuttâs. Jis kiinii haalijd uáiniđ jieijâs rähis ulmuu vala majemuu tove, te ääši kalga aldaniđ eidu nubenáál: suu uáinim kalga ain leđe máhđulâš, veik tot ij liččiigin ain nuuvt avžuuttettee.

Muu mielâst avžuđ puáhtá tuše oovtânáál. Keččei puáhtá ettâđ: ”Tun puávtáh moonnâđ. Vääldi huámášumán, et tot, maid tun uáináh, lii tággáár: –.” Taat vástádâs addel ulmui val máhđulâšvuođâ kyeđđiđ monâhánnáá, jis tobdoh liijká šaddeh meendu lussâdin teikâ uámikkâs uáinim oro-uv jurduin ilgâdubbon ko maid olmooš lii vaalmâš väldiđ vuástá.

Keččee tááhust lii meid tehelâš valmâštiđ jieijâs taan majemuu kuáhtáámân. Jis ollágin eeppid, te muu mielâst ij lah pyeri kyeđđiđ keččâm eidu hävdidempiäiván. Talle ij pyevti innig mutteđ mielâs teikâ táttuđ äigilase, tastko uđđâ máhđulâšvuotâ ij innig puáđi. Hävdidempeivi lii mudoi-uv tievâ tobdoin. Epidiđ kannat tolebiššáá, jo puorijn aigijn ovdil hävdidempeeivi. Talle lii rávhálub eelliđ uámikkâs kulen.

Muu tuávááš

Mun lijjim neelji-ihásâš, ko muu eeči já äijih hevvânáin. Taat lii uási muu eellim historjást já tom lii ferttim tuhhiittiđ. Tien tiileest mun jiem peessâm sunnuu uáiniđ, ige ohtâgin tom munjin avžum ige iävtuttâm. Ko mun tääl jurdâččâm já jis liččim lam jieš valjiimin, te mun liččim halijdâm sunnuu uáiniđ. Tot lii tiäđust-uv lusis äšši já hirmâd unohis uáinus, mut jis toos rahttât, te tot lii muu mielâst máhđulâš. Mondiet mun tánávt jurdâččâm? Tondiet, et mun jiem pärnin addim, kuus suoi láin moonnâm. Mun jiem addim, et suoi láin jáámmám, jiemge mun addim tom, mii jäämmim lâi. Hävdidmijd mun muštám mut jiem iberdâm tom, mondiet toh lijjii. Toh lijjii kuittâg eromâšeh muu-uv mielâst. Ulmuuh čierruu. Tääl-uv, paijeel 50 ihheed maŋeláá, lii tobdo, et eeči já äijih lává ain kuáláástmin já et áinoo äšši, maid mun poorgâm, lii tot, et tuálvum häävdi oolâ kinttâlijd teikâ ištâdâm raasijd. Iä lah tađe eenâb muštoh ko hävdikeđgi.

Muu lii ubâ eellim kivsedâm tot äšši, et jiem uáinám eeji já äijih. Tondiet mun lam meridâm porgâđ nubenáál jieččân párnáigijn: mun lam tuálvum kuábbáá-uv keččâđ uámikkâs ko suoi láin tiävdám kulmâ. Kuohtuuh muštev vala maidnii tien tábáhtusâst, iäge toh lah mahten poččâ muštoh.

Muu puárásub nieidâ lâi kulmâ, ko suu madârákku – muu eeni enni – jaamij. Mij eelijm keččâmin madârááhu. Mun čielgejim sunjin jieččân mielâst nuuvt pyereest ko mattim, maid jäämmim meerhâš. Lam čáállám tast Anarâš-loostân čalluu, mon nommâ lii Hävdidemmätki. Avžuum lohhee luuhâđ taam čalluu.

Nuorâbáin nieidáin tile lâi tot, et sunnuu nubbe madârákku – nieidâi eeji eeni enni – jaamij. Tohon-uv mij moonâim keččâđ. Reaktio lâi eidu siämmáámuđusâš: muštoh láá pááccám, mut toh iä lah mahten ilgâdeh, ko tohon mana keččâđ torvolij vuorâsulmuigijn. Valmâštâllim suu pyereest. Eidu talle šiljoost sattui kirdeđ laasâ njeigâ varbusâš, mii jaamij tien luhottesvuođâst. Mij hävdidijm varbusii šiiljon, já siämmáá ohtâvuođâst lâi älkkee muštâliđ meid tom, mii jäämmim lii já et suu madârákku lii tääl siämmáá tiileest ko varbusâš-uv. Ellee puáhtá leđe mii peri elleid, veik kiärpáš teikâ evni, mon puáhtá hävdidiđ koŋkreetlávt.

Ko muu nieidâkyevtis láin jo nuorâ rävisulmuuh já pyeremuu teiniavveest, te sunnuu äijih – eeji eeči – jaamij. Suoi jiejah halijdáin uáiniđ äijihrohhees já čuážžuđ ráávhust äijih kisto paaldâst, kuoskâttiđ suu, njavhâdiđ vuoptâid, lyeštiđ ruusuid kiiston, kyeđđiđ iärutiervuođâid. Tot lâi hirmâd luándulâš já tálhudeijee. Nubbe nieidâin koijâdij must, maggaar tobdo lii talle ko kuoskât uámikkâs. Ruumâš lâi koolmâs, mut mudoi kuoskâtmist ij lamaš mihheen paaid kale. Tot moonâi luándulávt. Tast ij tarbâšâm tađe eenâb poollâđ.

Hävdidmijn mij puohah halijdijm, et äijih kisto lâi áávus, mii ij kulân lamaš táválâš. Mut mii mielâst koolgâi leđe tobdo, et äijih lâi tuođâi fáárust jieijâs hävdidmijn. Ávus kistoin äijih-uv lâi fáárust, já taat tobdo ij liččii puáttám kiddejum kisto paaldâst. Mijjân lâi čielgâs, et äijihrokke lâi tääl mottoom verd eres hámásâš ko eledijnis. Tot kulá prosesân, já lâi kuittâg älkkeb tuhhiittiđ, et sun lii tuođâi jáámmám.

Sunnuu äijihrohe hävdidmijn mun lopedâttim toollâđ sahâvuáru. Tot ij lamaš älkkees pargo, mut mun rahttâttim toos toin naalijn, et moonnim keččâđ suu já lijjim kisto paaldâst suullân tiijme verd. Tot adelij ráávhu čokkiđ jurduid já meid sárnuđ luándulávt. Konnjâleh lijjii jo kulgâm ovdil sahâvuáru. Munjin lâi meid ávhálâš tiettiđ, mondiet sun jaamij já mii ličij lamaš puáđus, jis sun ličij iällám kuhebiššáá.

Jispa ij moonâgin keččâđ uámikkâs?

Motomeh ulmuuh merideh jo tállân, et sij iä haalijd moonnâđ keččâđ uámikkâs. Sijjân lii čielgâs, et sij halijdeh tipteđ taggaar mušto uámikkâsâst ko sun lâi eledijnis. Taam uáinu kalga meid kunnijâttiđ. Maggaar puátuseh tággáár miärádâsâst talle láá? Taa motomeh ovdâmeerhah muu jieččân aldemui jurduin.

Vistig-uv mun jieš. Jis koččâmuš lii taggaar jämimist tego muu eeji já äijih jäämmim lâi, te muu mielâst kalga vistig čielgiđ párnážân, mii jäämmim lii, mii lii tábáhtum já koijâdiđ párnáást, et haalijd-uv sun moonnâđ keččâđ. Tile kalga meid orniđ tagarin, et tot lii máhđulâš. Ij lah mihheen vuoigâdvuođâid toohâđ jämimist kliinisii já läpittiđ tom. Páárnáš-uv uážžu tubdâđ jieijâs soro. Väivi kale, et taan tiileest iäráseh merideh.

Muu nubbe ovdâmerkkâ lii almaiolmooš, kote kaađâi tom, et sun moonâi keččâđ jieijâs ááhu. Suu mielâst ákku ij lam ollágin innig luándulii hámásâš ige jieijâs náál. Taat lii meid proosees, mii kulá jämimân: uámikkâs lii kistoost váhá tego kässinukke já koolmâs. Nube tááhust sun ooinij jieijâs eeji possoolmin majemuu keerdi já jämimin čolmijdis oovdâst. Eeji uáinim ij lam innig ollágin viärráá. Hárján-uv tastoo tilán vâi ij, tast jiem tieđe, mut taat moonâi čuuvtij pyerebeht.

Muu kuálmád ovdâmerkkâ lii almai, kote ij halijdâm uáiniđ eejis. Sun táátui kuittâg väldiđ uámikkâsâst kove. Muáddi peeivi maŋeláá sun lâi vaalmâš keččâđ kove, mut ovdil tom sun koijâdij uáli tárkká, mii kooveest uáinoo. Hävdidempeeivi sun ij moonnâm keččâđ eejis, adai čuovâkove lâi tiävdám uáinimtáárbu.

Muu niäljád ovdâmerkkâ lii meid almaiolmooš, kote ij moonnâm keččâđ eejis. Sun ij lah kuássin taam kaattâm, mut sunjin lii liijká pááccám iäpádâs, et lii-uv eeči tuođâi-uv jáámmám, ko sun vuolgij nuuvt fakkist. Amahân te sun val puátá já suin maŋeláá puáhtá val sárnuđ-uv. Taat tobdo lii pááccám sunjin maaŋgâlov ihán.

Loppâhundâruššâm

Muu mielâst lii čyerbivuotâ ettâđ murâšteijee aldemuid, et ”Ij lah avžuuttettee keččâđ uámikkâs”. Mun vist uáinám nubenáál: muu mielâst lii čuuvtij avžuuttettee keččâđ – veikâ jo hyeneeb-uv tile, ko peri čielgee keččei, mii lii vyerdimist, ko mana keččâđ. Já jis keččee tiäivá taggaar verbaallávt čyerbis ulmuin, kote ij avžut keččâđ, te keččâm puáhtá liijká táttuđ orniđ. Sáttá leđe, et čäittee jieš ij lah aaibâs olmâ olmooš tien sajan já sun smiättá jieijâs-uv uási. Mast te tomgis tiätá. Jäämmim lii ain ahevis äšši.

Muu mielâst jäämmim čiähhoo tááláá ohtsâškoddeest. Olmooš suojâluvvoo jaamâs tast, et ij pyevti ige uážu uáiniđ maiden tagarijd, mii liihât mielâ. Jäämmim kulá ulmuu eellimpálgá loppâkiäčán, nuuvt et kale tot-uv kalga oinuđ, puoh máhđulij pelijgijn. Toos kalga rahttâttâđ, et olmooš ij lah avalâš. Meid tieggáár tile ferttee pyehtiđ keččâđ njuolgist čolmijd.

Kove: Marja-Liisa Olthuis