Suomâ lâi Euroop čiččâdin tivrâsumos eennâm moonnâm ive

Aalmugijkoskâsii haddeviärdádâllâm mield Suomâ lâi moonnâm ive Euroop čiččâdin tivrâsumos eennâm. Viärdádâlmist lijjii fáárust 36 enâmid. Tain puoh tivrâsumos lâi Sveicci, já hälbimus lâi Turkki. Sveicci já Turkki láá kuohtuuh Euroop union ulguubeln. Nubben tivrâsumos eennâm lâi Island, mii ij meidgin kuulâ Euroop unionân. Kuálmádin poođij Irland, mii lii tivrâsumos eennâm Euroop unionist. Tivrâsuboh ko Suomâ lijjii meiddei Tanska, Taažâ já Luxemburg. Ruotâ vist poođij kávcádin, ađai tot lâi ucánjáhháá häälbib ko Suomâ.

Statistiikkuávdáá mield päikkimašinij já makkuuttâselektroniik hadeh lijjii moonnâm ive Suomâst alda eurooplii koskâtääsi. Suomâst eromâš tiivrâs lâi alkohol. Moonnâm ive Suomâst alkoholjuhâmušâi hadeh lijjii Euroop kuálmádin tivrâsumoseh Island já Taažâ maŋa.

– Alkohol já tubbáák stuorrâ haddeiäruh enâmij kooskâst láá iänááš kiddâ tast, magareh viäruh jieškođe-uv enâmist láá, čielgee Statistiikkuávdáá pajeaktuaar Harri Kananoja.

Statistiikkuávdáá mield purrâmuš lâi Suomâst Euroop kávcádin tivrâsumos moonnâm ive.

– Ruošâ já Ukraina koskâsii suáđi keežild purrâmuš hadeh pajanii čuuvtij ubâ maailmist – meid Suomâst. Energia hadeh pajanii, já meid viehâkolvuuh šoddii tivrâsubbon, Kananoja muštâl.

Käldee:

– Suomi oli Euroopan seitsemänneksi kallein maa viime vuonna (yle.fi)

Kove: Tumisu (Pixabay)

Oovdeb artikkâl
Čuávuvâš artikkâl

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...

Inarinsaamen taivutus­oppi lii šiev kietâ­kirje puoh anarâš­kieláin pargel­deijeid

Inarinsaamen taivutusoppi lii muáddi ive tassaaš almostum kirje, mii kovvee systemaatlávt anarâškielâ sujâttem. Kirjeest kieđâvuššojeh eereeb iärrás anarâškielâ jienâduvah, jienâdâhnubástusah sehe sujâttemhaamij rähtimnjuolgâdusah. Sujâttemoopâ...

Taažâ kunâgâs Harald V lii hävdidum

Taažâ vietij kunâgâs Harald V hävdidmijd koskoho Oslo tuámukirhoost. Harald V jaamij porgemáánu 28. peeivi. Sun kiergânij haldâšiđ Taažâ 35 ihheed. Sust šoodâi kunâgâs ive 1991...