Suomâ lâi Euroop čiččâdin tivrâsumos eennâm moonnâm ive

Aalmugijkoskâsii haddeviärdádâllâm mield Suomâ lâi moonnâm ive Euroop čiččâdin tivrâsumos eennâm. Viärdádâlmist lijjii fáárust 36 enâmid. Tain puoh tivrâsumos lâi Sveicci, já hälbimus lâi Turkki. Sveicci já Turkki láá kuohtuuh Euroop union ulguubeln. Nubben tivrâsumos eennâm lâi Island, mii ij meidgin kuulâ Euroop unionân. Kuálmádin poođij Irland, mii lii tivrâsumos eennâm Euroop unionist. Tivrâsuboh ko Suomâ lijjii meiddei Tanska, Taažâ já Luxemburg. Ruotâ vist poođij kávcádin, ađai tot lâi ucánjáhháá häälbib ko Suomâ.

Statistiikkuávdáá mield päikkimašinij já makkuuttâselektroniik hadeh lijjii moonnâm ive Suomâst alda eurooplii koskâtääsi. Suomâst eromâš tiivrâs lâi alkohol. Moonnâm ive Suomâst alkoholjuhâmušâi hadeh lijjii Euroop kuálmádin tivrâsumoseh Island já Taažâ maŋa.

– Alkohol já tubbáák stuorrâ haddeiäruh enâmij kooskâst láá iänááš kiddâ tast, magareh viäruh jieškođe-uv enâmist láá, čielgee Statistiikkuávdáá pajeaktuaar Harri Kananoja.

Statistiikkuávdáá mield purrâmuš lâi Suomâst Euroop kávcádin tivrâsumos moonnâm ive.

– Ruošâ já Ukraina koskâsii suáđi keežild purrâmuš hadeh pajanii čuuvtij ubâ maailmist – meid Suomâst. Energia hadeh pajanii, já meid viehâkolvuuh šoddii tivrâsubbon, Kananoja muštâl.

Käldee:

– Suomi oli Euroopan seitsemänneksi kallein maa viime vuonna (yle.fi)

Kove: Tumisu (Pixabay)

Oovdeb artikkâl
Čuávuvâš artikkâl

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...