Taan ive luándukukái peivi uárnejui pasepeeivi 18.6. Teemašlaajâ mulsâšud jyehi ive, já taan tove tot lâi sare.
Luándukukái peeivi ulmen lii šaddotubdâm ovdedem sehe ohtsâš luándufeeriimij faallâm nuuvt maŋgâsân ko máhđulâš. Peeivi ääigi ubâ Suomâst sehe eres-uv Tave-enâmijn uárnejuvvojeh šaddomoheh.
Tave-eennâmlâš luándukukái peeivi madduuh láá Tanskaast, kost tot uárnejui vuossâmuu keerdi ive 1988. Ruotâst já Taažâst peeivi lii juhlum ive 2002 rääjist já Islandist ive 2004 rääjist. Suomâst lii lamaš jieijâs luándukukái peivi jo 20 ihheed ađai ive 2003 rääjist.
Oulu kuávlust ličij lamaš meid uápistum šaddomokke, mut taan keerdi mun elâččim ohtuu keččâmin, magareh šadoh láá eidu tääl kukkiimin luándust. Lavkkiidijnân táálust olgos ij moonnâm kuhháá, ko jo pottii oovdân vuossâmuuh šlaajah. Luoddâpiällást kukkee vuojârääsi, já meid pihlejááh láá tääl kukkiimin jyehi saajeest. Vuojâraasijn maaŋgah láá tuođâi-uv tääl jo siemâmuddoost, mut kukkejeijee rääsih-uv ain kávnojeh.

Kuivasjärvi alda lii nijtto, kost kávnojeh lase kukáh. Eidu tääl ubâ nijtto fiskáá muččâdávt, já stuorrâ uási tast lii – kii te ličij ervidâm – fiskisrääsi suijâ. Ton lasseen niijtost kávnoo aainâs-uv pennuurääsi.

Viehâ alda láá kukkiimin meid ruopsisailak sehe puáriskállárääsi maaŋgâlágán violetsuoivuin.


Lii äigi uuccâđ taan ive teemašlaajâ, sare. Vistig mun imâštâllim, mondiet eidu sare väljejui teemašlaaijân, ko ton kukkimhân lii jo nuuhâm stuorrâ uásist Suomâst, kost šaddomoheh uárnejuvvojeh. Mut nube tááhust tot sáttá vala leđe kukkimpaajeest tavveen, já lii tuše pyeri äšši, et puoh aašijd ij ain keejâ Maadâ-Suomâ uáinust. Tääbbin Oulust-uv sare kukkim lii tääl jo lappâd, mut siämmáin soojijn ko sare kávnojeh uárreemyerji, kuolbâtäsni já pennuujuŋŋâ.


Pennuujuuŋâst lii mielâkiddiivâš tot, ete rääsi ij lah vielgâd, tego puávtáččij jurdâččiđ, pic vielgis uásih láá verso pajeloostah, já tai kooskâst láá maaŋgah siemin čapis kukáh.

Ko mun váázám ovdâskulij rido kulij, te mun kaavnâm määđhist eromâšávt violet já čuovjis kukkáid. Ohtâ lii eennâmverdi, mon paaldâst šadda miinii täsniraasijd (tärkkilub šlaajâ paasij tubdâhánnáá).

Majemužžân pááikán monâdijnân mun uáinám vala tejâpäinee.

Ehidist mun elâččâm vala šaddoenâmist njuoskâdmin šaddoid kume já koškes šooŋâ tiet. Tobbeen mun uážum taan peeivi majemuu kukkejeijee šaddošlaajâ liiston, ko mietâmyerji lii kukkiimin piäldu piällást.
Jis tun jieh kiergânâm kuovlâliđ, magareh šadoh lijjii kukkiimin moonnâm pasepeeivi, te ele huolâ. Suomâ luándukukái peeivi juhlomive kunnen uárnejum háástun puáhtá vala-uv uásálistiđ. Háástu ulmen lii kavnâđ já tubdâđ čyeti šaddošlaaijâd Suomâ luándust. Hástu lii áávus 1.3.–31.10.2023, já puátusijd puáhtá almottiđ Tunnista 100 kasvia -siijđoin, moi peht puáhtá meid uásálistiđ vuárbumân. Tiäđust-uv tun puávtáh meid tutkâđ šaddoid jieijâd pirrâsist aaibâs hävskivuođâ tiet. Kiässáás luándust tuođâi-uv rijttáá, maid imâštâllâđ já čuávvuđ!
Käldeeh:
Waw, pyeri maainâs. ja tuot linkkâ tunnista 100 kasvia, puoh pyeremus. vaijedâm uuccâđ ain toid liinkâid
Ij lah ko taid opâttâllâđ. 🙂