Kiđđâtulveh Laapi kuávlu kiksen

Čääci pajanij ollâgâsân Viestâr-Laapi kuávlust moonnâm ohhoost lieggâ šooŋâi já toi maŋa puáttám oorvij tiet.

Viärráámuuh tulveh láá tiettum Tuárnusjuuvâst, kost härvinâš korrâ tulve väividij moonnâm oholoopâ ääigi já meid taan oho vuossaargâ. Tággáár tulve šadda suullân ohtii 50 ivveest. Tuárnus kaavpug puotâ viärráámuuh tulveh lijjii vuossargiiđeed. Čäsuáivi paasij tulvepeŋkâi robdâi vuoluubel. Ennustusâi mield čääci lii luáštám vuossaargâ. Majebaargân já koskookon ennustum arveh iä innig paijeed čäsuáivi, mut toh sättih hitodiđ ton lyeštim.

Taveláhháá Tuárnusjuuvâst čäsuáivi lii jo vyeliláá, mut čääci lii liijká ain ollâgâsâst. Tulveh tovâttii maaŋgâid vahâgijd já hettejii jotoluv Pajetuárnusist já Pellost. Pellost čääci pajanij taan kiiđâ aleláá ko 55 ihán. Luoddâ 21 Pajetuárnus puotâ lii ain kiddâ tulve keežild, já jotolâh lii stivrejum eres kiäinu mield, mii karva tulvesaje. Meiddei eres luodah láá kiddâ já motomeh rakânâsah láá njuoskâm.

Meid Avnaasiänust tuulvij oholoopâ ääigi. Kittâl kuávlust čääci pajanij vaahâgrääjist-uv vástuppeeivi, já ton keežild maaŋgah maađijeh piäijojii kiddâ. Juvâi čäsuáivi lii lyeštimin, mut toh láá pááihui ain vaahâgrääji paajaabeln.

Simojuuhâ, Tiänu já Avveeljuuhâ láá peessâm viärráámuu tulve paijeel moonnâm ohhoost, já čääci lii lyeštimin.

Laapi kuávlu stuárráámuin jaavrijn – Kiemâjäävrist, Porttâpäävti tulvâdemjäävrist já Loka tulvâdemjäävrist – ase lii koskâmiärálávt siämmáá tääsist ko vyesimáánu pelimuddoost táválávt-uv, mut tot lii paijaanmin. Kiemâjäävri asseest ennustuvvoo, et tot paijaan alda tulvâdem pajerääji puáttee ohhoost. Meiddei Aanaarjäävri ase lii táválii tääsist mut paijaanmin.

Käldee:

– Länsi-Lapissa pahin tulva 50 vuoteen (www.iltalehti.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...