Anarâš aavis tuálvu lohhes taan tove Färsuolluid NoDaLiDa-kielâteknologiakonferensân. NoDaLiDa tollui vyesimáánu 22.–24. peeivi Tórshavn kaavpugist, mii lii Färsuollui uáivikaavpug. Taat konferens, mast meid sämikielah láá fáárust, uárnejuvvoo jyehi nube ive. Taan tove Färsuollui ollâopâttâh lâi konferens uárnejeijen. Konferensijn lii ain suotâs kuullâđ sahâvuáruid sehe uápásmiđ iärásij pargoid já finniđ uđđâ jurduid já myensterijd jieijâs paargon. Mun lijjim fáárust anarâškielâ totken já muštâlim pargoskipárijdângijn anarâškielâ kielâteknologiapargoost.
Vuossaargâ ohjelmist lijjii maaŋgâmuđusiih pargopáájáh. Sämikielâi pargojuávkku uásálistij raijiittâskielâoopâ pargopááján. Taan pargopáájást totkeeh muštâlii tast, maggaar pargo lii raijiittâskielâoopâ čäällim já magareh háástuh láá lamaš pargoost. Raijiittâskielâoopâst lii kielâtieđâlâš vuáđu, mut tot lii čallum tiätumaašin várás. Anarâškielâst raijiittâskielâoopâ iššijn ráhtoo kielâopâlâš tivvoomohjelm, mii tääl jo ravviiškuát čällee ovdâmerkkân suomâkielâ vaiguttâsâst já tast, jis čällee kiävttá mottoom saajeest puástu sajehäämi. Taat ohjelm lii puátimin táválii tivvoomohjelm paaldân, já tot tivo ceelhâopâlijd feeilâid teevstâst. Kielâoopâ tivvoomohjelm pyereduvvoo ubâ ääigi. Anarâškielâ raijiittâskielâoopâ kielâteknologisii čälimist västidává Tromsa ollâopâttuvâst Trond Trosterud já Linda Wiechetek. Eromâšávt Linda lii čáállám ennuv njuolgâdusâid raijiittâskielâoopân.
Trond Trosterud muštâl:
– Hástu lii tast, et ohjelm kalga kavnâđ feeilâid mut ij liijkágin adeliđ meendu ennuv puástularmâdmijd.
Taat meerhâš tom, et maašin ij kolgâččii nabdeđ feilân tagarijd soojijd, moh láá kielâopâlávt olmânáál. Tađe várás čállojeh kielâopâliih njuolgâdusah tiätumaašin analyys várás, já toh kalgeh pyereduđ ubâ ääigi.
Mun sahhiittâllim meid motomijd konferensjotteid. Algâttim sämikielâin. Postersessiost fáárust láin Romsa ollâopâttuv Divvun-juávhu hovdâ Sjur Moshagen sehe totkee Flammie Pirinen, kote meid lii luuhâm jo oovtâ ive anarâškielâ.
Kielâtekno parga sämikielâ puállupevdijgijn, tivvoomohjelmijgijn, stavâlistmáin, maašinjurgâlmáin, sänikirjijgijn já synteetlijn sárnumáin. Sjur tuáivu, et ulmuuh kiävtáččii taid pargoniävuid ävkkin čälimist.
Jack Rueter vist lii Helsigist orroo kielâteknolog, kote lii porgâm nuorttâlâškielâ tivvoomohjelmáin.
Konferens orniimist lii ennuv pargo
Taanihásii NoDaLiDa-konferensist lii lamaš válduovdâsvástádâsâst Färsuollui ollâopâttuv totkee Iben Nyholm Debess. Sun lii annaam huolâ konferens ohjelmist já organisistmist. Totkeeh láá fáárust suullân 180 jieškođe-uv enâmist. Organisistmist lii lamaš viehâ stuorrâ pargo.
Mun savâstâlâm meid kuovttijn Färsuollui ollâopâttuv uáppein, Gunnvor Hoydal Brimnesáin já Uni Johannesáin, kiäh luuhâv färkielâ. Suoi lává lamaš fáárust iššeedmin konferens organisistmist. Suoi anneev huolâ tast, et jyehi luvâldâllâmvisteest lii kiinii, kote vist ana huolâ tast, et puoh mana teknisávt pyereest. Suoi lává išedâm meid maaŋgâin keevâtlijn aašijn tego faalâdmist já posterij sajanpiejâmist.
Kyesih kukkeláá-uv
Stuárráámus uási uásálistein pargeh tave-enâmij ollâopâttuvâin teikâ kuittâg Euroopist, mut kukkeláá-uv ulmuuh láá vuálgám joton. Totkee So Miyagawa lii mađhâšâm Färsuolluid Japanist Okinawast. Sun parga Japanist ucceeblovokielâigijn. Sun muštâl, et Japanist láá käävci ucceeblovokiellâd, já tobbeen meid lii ennuv kielâiäláskittem pirrâ Jaapaan. Meid sij láá kuullâm anarâškielâst já luuhâm anarâškielâ iäláskitmist.
Färkielâ šadda váhá uáppásubbon
Totkei iššijn mun finniim meid smavvâ pittáid fáárun färkielâst. Pargoskippáár puáhtá munjin färkielân jurgâlum Peppi Kuhessukká -kirje. Mun luuvâm tom, já uáli olâttittee lii, et ko maainâs lii uápis, te puávtám čuávvuđ tom viehâ muudon táru- já ruotâkielâ vuáđuld. Mun huámášâm meid oovtâ jurgâlemčuolmâ kulttuurlii čuávdimvyevi: Peepi skippáárkyevtis čokkáv färkielâlii versiost lavnjekaasâ alne, ko vist mist tien kaasâst siäiluttuvvojeh puáldimmuorah. Taam čuávdus lii älkkee iberdiđ, tastko Färsuolluin iä šoodâ muorah, ađai lieggiimân kalga kevttiđ loovnjijd.
Mun puáđám tiettiđ, et färkielâ ij lah uhkevuálásâš, mut tot še taarbâš suojâlem. Siämmáánáál ko sämikielâ-uv, tot še lii kevttum njálmálii äärbi sirdemân, ađai siämmááh čäällimčuolmah tobbeen-uv láá lamaš ko sämikielâin. Čäällimkulttuur lii tuše suullân 50 ihheed puáris.
Enâduvah
Färsuolluin arva uáli távjá, mut mun luhostuum väldiđ muáddi kove talle ko lii suullân šiev šoŋŋâ. Muorah iä tuođâigin šoodâ, já suollui häämi lii uáli jo eromâš. Čuávuváin kuuvijn lohhee jieš piäsá váhá fáárun.
Koveh: Marja-Liisa Olthuis