Aanaar kieldâ huksee uđđâ toimâtiilijd

Aanaar kieldâ lii huksiimin toimâtiilijd škovláid. Čuovviittâshovdâ Ilkka Korhonen muštâl Anarâš aavisân, et pargo vyelni láá tääl kulmâ proojeekt.

Vuosmužžân projektin lii finniđ Avveel Kaarre-škoovlâ valmâšin toin naalijn, et lekkâmjuuhlijd puáhtá toollâđ čohčâmáánu 1. peeivi. ”Škovlâ lii mudoi vaalmâš, mut šiljopargoid kalga vala porgâđ”, Ilkka Korhonen muštâl.

Nubben projektin lii Aanaar škoovlâ huksim, mii lii eidu älgimin. Äigitaavlu mield uđđâ škovlâ lii vaalmâš porgemáánust 2024. Huksimsopâmuš čallui vuálá njuhčâmáánu 17. peeivi, mut váldustiivrâ miärádâs lâi talle jo valmâšin. Taas puátih meid toimâtileh rijjâááigán já nuorâitooimân, já meid soti-toimâtileh puátih škoovlâ ohtâvuotân.

Kuálmádin projektin lii Čevetjäävri škovlâ, moos uđâsmittojeh kietâtyejisajeh. Puáris tileh raččojeh meddâl já toi sajan huksejuvvojeh uđđâ tileh. Taat huksimproojeekt kolgâččij valmâštuđ taan ive ääigi. Siämmáá toimâtilán puátih meid tileh arâšoddâdmân já soti-suárgán.

Mun koijâdâm meid huksejeijein. Ilkka Korhonen muštâl, et Avveel huksejeijen lii toimâm Lehto. Aanaar toimâtiilijd huksee Sakela, mii lii ennuv huksim tiilijd virgetooimâ várás Avelist, já Kittâlist tot lii huksiimin škoovlâ. Čevetjäävri huksejeijest ij lah vala tiätu.

Aanaar škoovlâ huksimbudjet lii 12 miljovn eurod. Čevetjäävrist ij lah vala miärádâs, mut Ilkka Korhonen muštâl, et niäljádâsmeetterij mittedem vuáđuld budjetarvâlus lii suullân 800 000 eurod.

Mun koijâdâm meid Ilkka Korhosiist, kuus šaddeh kielâpiervâlij uđđâ toimâtileh Anarist. Sun muštâl, et kohân škovlâ värree uđđâ rakânâsân, te tääl koskâpuddâsii škovlâkiävtust leijee toimâtileh remontistojeh arâšoddâdem toimâtilleen. Tohon värrejeh peivikiäčču já kielâpiervâleh. Vuosâarvâlus lii peessâđ uđđâ toimâtiilijd ive 2025 aalgâbeln.

Muoi sárnoon vala puátteevuođâst. Šadda čielgâsin, mondiet uđđâ toimâtileh tarbâšuvvojeh. Vistig-uv láá lamaš háástuh sisáimoin, já Aanaar pärniloho lii meid lasanâm 2000-lovo vuáváámijn. ”Muádlov ihheed tassaaš tileh lijjii 80–100 páárnán, mut tääl škovlâliih láá jo 150”, Ilkka Korhonen muštâl. Sun arvâl, et pärniloho ij lah uccánmin, pic tot piso jo-uv tágárin teikâ tot sáttá vala šoddâđ-uv ucánjáhháá. Siämmáá ääigi meid aassâmvisteh valmâštuveh Anarân.

”Aanaar kieldân tarbâšuvvojeh ain pargeeh puátteevuođâst-uv, sehe suomâkielâliih já sämikielâliih”, Ilkka Korhonen looppât.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Haldâttâs soovâi 60 miljovn euro toorjâ­paket­tist puáldá­muš­amnâ­sij ollâ hade tiet – Ij jur oinuu bensin­sajat­tuvâin

Haldâttâs lii sooppâm tooimâin, moiguin tot västid puáldámušamnâsij hoodij paijaanmân. Pirâs- já šoŋŋâdâhminister Sari Multala (kok.) muštâlij ääšist onne toimâtteijeid ovdâskoddeest. Toorjâpakkeet lii ohtsis 60...

Kielâ­ohhoost kielâ­pajan

Lii suotâs, et sämikielah finnejeh saje ohtsâškoddeest já et toh kullojeh já uáinojeh eenâb. Nuuvt tot kalga-uv moonnâđ. Mut muu pargoost ohtâ okko lii...

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...

Suomâst ruuki­finno­duvah uážu­deh love uuc­câđ maalmâ luándu­suojâ­lem­kuávluin

Paijeel love ruukifinnodâhhâd háputtâlleh luándusuojâlem­kuávlui luánduriggoduvâid miätá Suomâ. Täid kuávluid suoijâl Natura, mii lii eurooplâš luándusuojâlem­viärmádâh. Viärmádâhân pyehtih peessâđ fáárun tagareh kuávluh, main lii...

Ovtâstum aalmu­gij näli­olgoš­tit­tem­komi­tea avžut Suomâ pyere­diđ ucceeb­lovo­aalmugij vuoigâd­vuođâid já maai­nâš meid­dei mecci­säm­milijd

Ovtâstum aalmugij näliolgoštittem vuástásâš komitea (CERD) iävtuttij porgemáánu loopâst, maht Suomâ puávtáččij väldiđ ucceeblovo­aalmugij olmooš­vuoigâdvuođâid pyerebeht huámášumán. Fáárust lijjii maaŋgah sämmiláid kyeskee iävtuttâsah. CERD ana...