Boŋŋaa luudijd šiljoost

Tornien taisto -nommâsii loddeboŋŋamtábáhtume lasseen loddeservi BirdLife Suomâ uárnee siämmáá oholoopâ meid váhá keppisub tábáhtume, mađe várás ij taarbâš vyelgiđ kuussân, pic toos puáhtá uásálistiđ pääihist. Boŋŋaa peeivi šiljoost -tábáhtume (su. Bongaa päivä pihalla) keksejui kiđđuv 2020, ko koronapandemia ääigi ij lamaš avžuuttettee čokkâniđ maaŋgâi eres ulmuiguin loddetornáid, já Tornien taisto -tábáhtume macâttui. Ton saajeest poođij uđđâ tábáhtume, mii movtijdit viettiđ hitruus peeivi jieijâs šiljoost, navdâšiđ luándust já boŋŋađ luudijd.

Boŋŋaa peeivi šiljoost -tábáhtume ulmen lii keččâđ, mon ennuv jieškote-uvlágánijd loddešlaajâid puáhtá uáiniđ jieijâs šiljoost oovtâ kiđđâpeeivi ääigi. Kuávlu, kost uážžu boŋŋađ luudijd, lii čyeđe meetter suonjârist jieijâs pääihi teikkâ tuuváá pirrâ. Meid luudijd, moh uáinojeh teikkâ kullojeh kukkeláá, uážžu luuhâđ fáárun. Uásálistiđ puáhtá jo-uv lávurduv teikkâ pasepeeivi, já ubâ pirrâmpeeivi uážžu kevttiđ luudij boŋŋaamân. Boŋŋađ puáhtá ohtuu teikkâ skipárijguin já nuuvt kuhháá ko olssis suápá. Loddešlaajah almottuvvojeh BirdLife siijđoin kávnojeijee sierâ luámáttuvváin. Taan ive tábáhtume uárnejui vyesimáánu 6. já 7. peeivi.

Nuuvtpa mun-uv movtáskim boŋŋađ oppeet luudijd já viettiđ ääigi jieččân šiljoost moonnâm pasepeeivi. Mun aasâm Oulust kerditáálust, mon šiljoost láá suávih, peesih, motomeh miestuuh já uccâ kirsikmuorâš. Iiđeedpitá maŋa mun tolvum ruuskijd já elâččim siämmást keččâmin,oinuuččii-uv lodeh. Olgon kávnojii olmoošnaabureh, jiemge tien tove boŋŋam vala maiden. Lodeh kuittâg kullojii, veikkâ toh iä šiljoost návt huápust oinum.

Ehidispeeivi mun oinim, et tie te päiski kirdá laasâ lappâd. Vuossâmuš loddešlaajâ liston! Mun kuulâm, et šiljoost ränisrástágááh skeikkih korrâ jienáin. Toh láá tuođâi ennuv eidu tääl. Kiijkárijguin uáiná, et pessimhomáh láá joođoost oovtâ peesist. Kyehti ränisrástágáá lává ucâmin purrâmuš sino alne, nubbe jo tuápu mááđu.

Ränisrástágâš

Mut iä puoh lodeh, moh sulâstiteh ränisrástágáá, tuođâi lah ränisrástágááh. Ko oppeet kiijkárijguin kiäččá, te ton oovtâ rástágáást, mii eidu siäivu kiännii luptâstuv kaitháá oolâ, lii ruopsis ertpeeli. Tot lii-uv jiešalnees veigilodde. Táálui paajaabeln kiirdâš forgâ jo vuorâččâs, niäljád loddešlaajâ. Uáinám lase ränisrástágáid, moh oceh tiivrijd já kuldâleh, mii toi pirrâsist tábáhtuvá. Ivnijdis peeleest taid lii uáli vaigâd ubâ huámášiđgin talle ko toh iä liihâd iäge ráávu, tääl ko piirâs lii vala ruškâd já räänis. Ađai pyeri syeji-ivne! Paifakkist skeikkee miinii eres luudijd. Lädikuávská kiirdâš lappâd já siäivu pecikierrui.

Veikkâ tábáhtume nommâ lii ”Boŋŋaa peeivi šiljoost”, lii loválâš lihâdiđ čyeđe meetter suonjârist jieijâs pääihi pirrâ. Nuuvtpa luoddâpiällást kulloo vala piäippáin, já pyeidicissááš-uv civkká. Majemužžân šiljoost uáinoo pešnirihhááš, mii ilolávt njuškood saajeest nuubán já kirdel talle oppeet meddâl.

Pešnirihhááš

Peivi lii jo moonnâm, mut kenski ehidist liččii vala eehidlávlooh? Käävci ääigi čuovjiscissáášpaarâ lii kiirdâšmin tuohu teehi, já nubbe lii jo maccâmin loddevuovdân. Suoi láin libžom taan loddevuovdâ pirrâ jo njuhčâmáánu rääjist, mut tääl oro, et ääših láá monâmin tuođâlâžžân. Peic veigilodde, mon lavlum kulloo eromâšávt ehidist, meid ruopsisryeivil lii tääl jienâst. Pasepeeivi 7.5.2023 mun oinim teikkâ kuullim ohtsis love loddešlaaijâd mii šiljoost já ton pirrâsist: čuovjiscissááš, lädikuávská, pešnirihhááš, piäippáin, pyeidicissááš, päiski, ruopsisryeivil, ränisrástágâš, veigilodde já vuorâččâs.

Koveh: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...