Kuálástem Mudusjäävrist

Marja Montonen lii kuálásteijee já miäcásteijee, kote áásá Mudusjäävri riddoost kálláinis já pennuidiskuin. Marja kuáláást äŋgirávt meid tälviv, ijge sun taarbâš moottorkiälhá juoŋâsij kuohâmân. Suu kievrâs riehâpennuuh keesih suu, kállá, kuálástempiergâsijd sehe kuolijd. Tastko pennuuh poreh kuolij pasâttâsâid, suu jotteemvyehi lii uáli pirâsustevlâš. Marja lii hárjánâm killáđ korrâ šooŋâid já čuávvum meid, maht šooŋâi já kuolij tile lii muttum iivij mield. Láá-uv ain kyeleh? Anarâš aavis koijâdij, mii kulloo tááláá ääigi kuálásteijei Mudusjäävrist.

Maht tun algih algâalgâlávt kuálástiđ?
Mun jiem mušte taggaar ääigi, ete perruujesâneh, hyelhih teikkâ eres ulmuuh muu pirrâsist iä liččii kuálástâm. Mun läävejim toollâđ juoŋâsijd joba Helsigist talle ko jieŋah kuoddii.

Maggaar hommá lii tuu mielâst puoh suottâsumos kuálástempargoost tälviv? Nabai puoh ahevumos?
Pyeremus äšši láá kuovâmáánu piäiváásuonjâreh já vaggepivdo jäävrist, mast láá ennuv puškoh. Puoh ahevumos hommá lii ko kalga keessiđ vuojâttemlyevdi talle ko ruávru ij pyereest kyedi juolgij vyelni já lii val ennuv muotâ purâttuv lasseen. Korrâ pieggâ já puolâš láá vääivih meiddei.

Avžuuttah-uv tun kuálástem iärásáid?
Tiäđust-uv! Anarist láá räjittemes máhđulâsvuođah purâdempeevdi tevdee hiätulihâdem várás. Liiba tot talle kuobbârij nuurrâm, muorjij čuággim, miäcástem teikkâ kuálástem. Siämmást tun peesah uápásmiđ olmânáál jieijâd päikkikuávlun-uv!

Maggaar lii onnáá peeivi kuolij tile Mudusjäävrist? Lii-uv tot muttum tuu mielâst já maht?
Mudusjäävri šaapšah láá lamaš ain uceh, já oro lemin, ete toh láá val ennuv uccom iivij mield. Stuorrâ njäävih iä lah meidgin innig. Riäskáh kal liččii pyereest, mut vaidâlitteht tot lii áinoo kyeli, maid ulmuuh iä tääl uásti. Riäská ij lah uápis kyeli Aanaar máddáábeln.

Moh láá stuárráámuuh háástuh kuáláástmist tááláá äigi?
Eidu tääl áámmátkuálásteijeeh láá uáli ennuv Anarist, já tondiet teedâ kuolij koddemân lii koorâs, iäge älkkees kyelisalâseh lah kuássin.

Lii-uv hiälppu uástiđ päikkikuávlu kuolijd tääbbin Anarist? Harvii – jis kuássin – uáiná Anarist pivdum kuolijd käävpist vyebdimnáál.
Ij tot lah veltihánnáá nuuvt. Ulmuuh Aanaar kuávlust láá hárjánâm uážžuđ kuolijd nuuvtá, já tondiet sist lii vaigâd koijâdiđ taggaar hade, mast finniiččij maasâd pivdemkoloid, moh láá taan ääigi puáldimamnâs já kálvuduv hoodij tááhust hirmâd sálttááh. Váhá äigi tassaaš aalgij Anarist-uv Reko-aldapurrâmušrieggee, mutâ tobbeen ij lah kyelikävppi pyereest joođoost. Maaŋgâs kuittâg jiejah kuálásteh teikkâ finnejeh kuolijd huolhijn já skipárijn.

Muštâl oovtâ polâttettee kyelipivdomainâs, mii lii tábáhtum tunjin.
Rašes jieŋâi oolâ teikkâ stoormân jiem kal laavii vyelgiđ, mutâ ohtii mun lam kessum päädi seelvâtdijnân njuolgist maadâruunán! Luhhoost must lijjii tagareh pihtâseh pajalist, main lâi ennuv áimu. Mun pajanim runneest tego korkkâ! Muu stevileh-uv pissuu koškesin, veikkâ mun lijjim čääsist poođâ räi. Pävirliijnijd lummoost mun kuittâg monâttim.

Kove: Marja Montonen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...