Sämitige kulttuurpalhâšume mieđettum Anja Kaarretân, Marja-Liisa Laitin já Marja Näkkälän

Sämitige kulttuurlävdikodde lii juáhám ive 2023 kulttuurpalhâšume kuulmâ säminisonân: Anja Kaarretân, Marja-Liisa Laitin já Marja Näkkälän. Kulttuurpalhâšume mieđettuvvoo usâhánnáá, já ton ulmen lii palhâšiđ kulttuurtahhee teikâ taiđâr tubdâstâssân merhâšittee pargoost sämikulttuur oovdân.

Anja Kaarret (š. 1960) lii päärtihlâš, kote lii porgâm eellimpargoos anarâškielâlâš toimâtteijen. Sun lii porgâm sämikielâlii toimâttuvvâst ive 1985 rääjist adai paijeel 35 ihheed. Sun lii toimâttâm Anarâš saavâid, anarâškielâlijd párnáiohjelmijd, tv-uđđâsijd, nettiuđđâsijd já sosiaallii media materiaalijd. Sun lii toimâtteijee, kote oovded ain jieijâs siskáldâsâid, ige sun kuássin eeđâ ”ij” uđđâ ideaid.

Marja-Liisa Laiti (š. 1952) lii meddâl tyejiperrust Aanaarjuuvâ Mihkku-saajeest, Ucjuuvâst. Sun lii porgâm eellimpargoos tyeje máttáátteijen. Sun oopâi jo pärnin tuoijuđ vaanhimijdis já huolhijdis iššijn. Sun lii meid äŋgiris kuálásteijee Aanaarjuuvâ alne, teikâ jiešalnees talle ko uážui val kuálástiđ.

Marja Näkkälä (š. 1952) lii meddâl pajeolmoošperrust Nákkál siijdâst Iänoduvâst. Tääl sun lii jo iäláttuvâst. Tyeji lii suu eellimvyehi, mii uáinoo suu áárvuin já elimist. Sun kieđâvuš poccust finnejum amnâsijd tyejestis. Iänááš sun kiävttá timmâ amnâsijd. Sun kuáru nisonij já almai mááccuhijd já sun lii meid čepis kođđee já vuoddui čyeldee.

Anja Kaarret já Marja-Liisa Laiti finniv kulttuurpalhâšuumees vástuppeeivi 31.3. Sajosist tijme 17–19. Marja Näkkälä palhâšume keigejuvvoo Tuodâr-Laapi luándukuávdáást Hettaast lávvárduv 25.3. tijme 13–15. Tilálâšvuođah láá áávus puohháid.

Käldee:

Kulttuuripalkintojen jakotilaisuudet 25.3. Hetassa ja 31.3. Inarissa (www.samediggi.fi)

Kove: Anja Kaarret

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...