Kuálástem Mudusjäävrist

Marja Montonen lii kuálásteijee já miäcásteijee, kote áásá Mudusjäävri riddoost kálláinis já pennuidiskuin. Marja kuáláást äŋgirávt meid tälviv, ijge sun taarbâš moottorkiälhá juoŋâsij kuohâmân. Suu kievrâs riehâpennuuh keesih suu, kállá, kuálástempiergâsijd já kuolijd. Tastko pennuuh poreh kuolij pasâttâsâid, suu jotteemvyehi lii uáli pirâsustevlâš. Marja lii hárjánâm killáđ korrâ šooŋâid já čuávvum meid, maht šooŋâi já kuolij tile lii muttum iivij mield. Láá-uv ain kyeleh? Anarâš aavis koijâdij, mii kulloo tááláá ääigi kuálásteijei Mudusjäävrist.

Maht tun algih algâalgâlávt kuálástiđ?
Mun jiem mušte taggaar ääigi, ete perruujesâneh, hyelhih teikkâ eres ulmuuh muu pirrâsist iä liččii kuálástâm. Mun läävejim toollâđ juoŋâsijd joba Helsigist talle ko jieŋah kuoddii.

Maggaar hommá lii tuu mielâst puoh suottâsumos kuálástempargoost tälviv? Nabai puoh ahevumos?
Pyeremus äšši láá kuovâmáánu piäiváásuonjâreh já vaggepivdo jäävrist, mast láá ennuv puškoh. Puoh ahevumos hommá lii ko kalga keessiđ vuojâttemlyevdi talle ko ruávru ij pyereest kyedi juolgij vyelni já lii val ennuv muotâ purâttuv lasseen. Korrâ pieggâ já puolâš láá vääivih meiddei.

Avžuuttah-uv tun kuálástem iärásáid?
Tiäđust-uv! Anarist láá räjittemes máhđulâsvuođah purâdempeevdi tevdee hiätulihâdem várás. Liiba tot talle kuobbârij nuurrâm, muorjij čuággim, miäcástem teikkâ kuálástem. Siämmást tun peesah uápásmiđ olmânáál jieijâd päikkikuávlun-uv!

Maggaar lii onnáá peeivi kuolij tile Mudusjäävrist? Lii-uv tot muttum tuu mielâst já maht?
Mudusjäävri šaapšah láá lamaš ain uceh, já oro lemin, ete toh láá val ennuv uccom iivij mield. Stuorrâ njäävih iä lah meidgin innig. Riäskáh kal liččii pyereest, mut vaidâlitteht tot lii áinoo kyeli, maid ulmuuh iä tääl uásti. Riäská ij lah uápis kyeli Aanaar máddáábeln.

Moh láá stuárráámuuh háástuh kuáláástmist tááláá äigi?
Eidu tääl áámmátkuálásteijeeh láá uáli ennuv Anarist, já tondiet teedâ kuolij koddemân lii koorâs, iäge älkkees kyelisalâseh lah kuássin.

Lii-uv hiälppu uástiđ päikkikuávlu kuolijd tääbbin Anarist? Harvii – jis kuássin – uáiná Anarist pivdum kuolijd käävpist vyebdimnáál.
Ij tot lah veltihánnáá nuuvt. Ulmuuh Aanaar kuávlust láá hárjánâm uážžuđ kuolijd nuuvtá, já tondiet sist lii vaigâd koijâdiđ taggaar hade, mast finniiččij maasâd pivdemkoloid, moh láá taan ääigi puáldimamnâs já kálvuduv hoodij tááhust hirmâd sálttááh. Váhá äigi tassaaš aalgij Anarist-uv Reko-aldapurrâmušrieggee, mutâ tobbeen ij lah kyelikävppi pyereest joođoost. Maaŋgâs kuittâg jiejah kuálásteh teikkâ finnejeh kuolijd huolhijn já skipárijn.

Muštâl oovtâ polâttettee kyelipivdomainâs, mii lii tábáhtum tunjin.
Rašes jieŋâi oolâ teikkâ stoormân jiem kal laavii vyelgiđ, mutâ ohtii mun lam kessum päädi seelvâtdijnân njuolgist maadâruunán! Luhhoost must lijjii tagareh pihtâseh pajalist, main lâi ennuv áimu. Mun pajanim runneest tego korkkâ! Muu stevileh-uv pissuu koškesin, veikkâ mun lijjim čääsist poođâ räi. Pävirliijnijd lummoost mun kuittâg monâttim.

Kove: Marja Montonen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...