Oulu lii Euroop kulttuuruáivikaavpug ive 2026 oovtâst slovakialijn Trenčín-kaavpugáin. Taan ive Oulust láá maaŋgâlágáneh kulttuurtábáhtusah, já meid sämikulttuur lii pyereest uáinusist.
Taan artikkâlist Anarâš aavis čuávu kulttuuruáivikaavpugive lekkâmjuuhlijd vástuppeeivi 16.1.
Artikkâl peividem lii nuuhâm.
Kauppatorist
Juhleh piäjojeh joton virgâlávt tijme 16 hymnijn Euroopân.

Tiervâpuáttim ive 2026 kulttuuruáivikaavpugân Oulun. Čuávuvâžžân täsivääldi president Alexander Stubb sárnu.

”Tuše Oulust finnee taan verd ulmuid torin taan šooŋâst”, algâttij Stubb. Šoŋŋâ Oulust lii muottii.
Stubb sárnu arktisij kuávlui ain stuárráb roolâst maailmist. Sun maainâš meid sämmilijd.
President maŋa saavâ tuálá Oulu kaavpughovdâ Ari Alatossava. Sun muštâl puáttein tábáhtusâin.
Tääl Tuurku juovlâráávhu kulluutteijee Mika Akkanen kullut Oulu-ráávhu.

President Stubb kolliistâlâi Oulu váldukirjerááju Saari uđđâ párnáikulttuurkuávdáást Kotilost. Saari lehâstij uvsâidis skammâmáánust kuhes vuáđutivvoom maŋa.

Oulu taaiđâmuseost
Oulu taaiđâmuseost lekkâsij stuorrâ sämičáitáldâh Eanangiella – Maan kieli (Eennâm kielâ). Čáitáldâhân láá uásálistám suullân 70 sämmilâžžâd taidârid já tuáijojeijed. Ton válduteeman láá sämikulttuur muččâdvuotâ já siđhesvuotâ.
Suomâ kulttuurminister Mari-Leena Talvitie toolâi čáitálduv lekkâmsahâvuáru.

Meid president Stubb poođij keččâđ sämitaiđuu. Suu vaaldij vuástá museo- já tieđâkuávdáá hovdâ Pekka Olsbo. Hoppuus president kiergânij uápásmiđ sämikulttuurân kuittâg vaartâ verd.

Ánná Morottaja čáittá presidentân sämituojijd.

Čáitálduv kuraattoreh Áilu Valle, Fredrik Prost já Inga-Wiktoria Påve čäittih presidentân sämitaiđuu. Prost lii taaidâr já čällee, já sun lii meddâl Viikusjávri kylást Ruotâ peln. Påve še lii meddâl Ruotâ peln Láttevárri kylást. Suu paargon kuleh eereeb iärrás elleekoveh já tyejeh.

Taaiđâmuseost kulloo já uáinoo anarâškielâ
Henna Aikio poođij nieidâinis Vildain keččâđ Eanangiella – Maan kieli ‑čáitálduv lekkâmtilálâšvuođâ. Museost lijjii ennuv ulmuuh, já suoi áiguv-uv puáttiđ museon nube-uv tove, vâi suoi peessâv ráávhust tutkâđ puoh. Taan tove čáitálduvâst paccii mielân eromâšávt lájukappeer já Ann-Sofie Kallok čiiŋah. Ohtân mielâttes šiev puddân Aikio nabda tom ko Ánná Morottaja livđui já sámástij.
– Talle oroi, ete aaibâs tego sárnuččij munnui, Aikio valdâl fiäráán.
Anarâškielâ ij tuše kulluu, peic tot meid uáinoo čáitálduvâst. Ovdâmerkkân koolbah láá čallum puoh Suomâst sarnum sämikielâiguin. Aikio illood tast, ete suu nieidâ piäsá uáiniđ jieijâs eenikielâ aaibâs eresnáál ko táválávt.
Oulu kulttuuruáivikaavpugive lekkâmjuuhlijn sämmiliih láá nanosávt uáinusist. Kuovâmáánust vist uárnejuvvoo Säämi aalmugpeeivi pirrâ Dálvemánnu-festivaal, kuás uárnejuvvojeh jieškote-uvlágáneh muusiktábáhtusah. Toi lasseen kulttuuruáivikaavpug ihán čááhá eres-uv sämiohjelm.
Aikio mielâst lii tehálâš, ete sämikulttuur uáinoo Oulust. Sun tuáivu, ete sämmiliih finnejeh sämiohjelmist olssis jurduid já ilo já ete siämmást syemmiliih uáppih uđđâ aašijd sämmilijn.
– Kiinii, kiäst lii veikkâ mottoom stereotypia lamaš, piäsá uáiniđ, mon riges já maaŋgâmuđusâš kulttuur mist lii, sun iätá.

Franzén muorâstuvâst
Oululii tihtâčällee já kirječällee Frans Mikael Franzén noomâ kyeddee Franzén muorâstuvâst muotâčalmeliivtah čyevih iijâ jottei pálgá já vááimu. Black Snow II ‑nommâsii taaiđâtyeje lii ráhtám oululâš taaidâr Tiina Vehkanperä, já paargon láá uásálistám Oulu2026-kuávlu škovlâliih. Tyeje vuossâmuš uási lii uáinimnáál Kulttuurtáálu Valvest.

Koveh: Valtteri Valkeapolku