Ovllá-sämioop­perast lii onne vuosâ­čááitus Oulu teatterist

Oulu teatter, Säämi aalmuglâšteatter Beaivváš já Oulu Sinfonia pyehtih onne tijme 19 rääjist lyeve oolâ vuordum Ovllá-ooppera. Koččâmušâst lii vuossâmuš oleseehid ooppera, mon vuosâčááitus lávdástuvvoo tavesämikielân.

Ovllá-kaandâ maainâs vuáju syemmilii škovlimvuáháduv traumaatlii aldahistorján. Tot muštâl 1960–1970-lovoi škovlâpaaihijn, main systemaatlâš assimilaatio potkij maaŋgâ sämipárnáá ohtâvuođâ jieijâs perrui já kielân. 

– Täst puoh sämmilij vuáttámuš lii pieijum oovtâ ulmui, tuhháát ulmuu historjáh čahâdum oohtân. Ovllá valjim speejâld taid valjiimijd, maid sordâšum etnisáid ucceeblovvoid kullee ulmuuh sättih karttâđ porgâđ, vâi sij ciävzáččii já puávtáččii kuittâg siäiluttiđ jieijâs áárvu, muštâl sämmilâš čaitâlmâščällee Juho-Sire / Siri Broch Johansen.

Johansen lii čáállám Ovllá libretto adai ooppera lavlui já saavâi saanijd. Ovllá lii nuottim Cecilia Damström já stivrim Oulu teatter hovdâ Heta Haanperä. Ooppera orkesterin tuáimá Oulu Sinfonia já orkesterjođetteijen vist Sinfonia njunošorkesterjođetteijee Rumon Gamba.

Symmetria, luándu já instituutiolâš storgâsvuotâ láá muusik kuávdáást

Sämiooppera Ovllá lii pälgisliäkkoo muusiklâš syntees, mii ovtâstit taveluándu kieŋâlis ráhtusijd, juoiguu já moodeern sinfoniaooppera. Tyeje muusiklâš vuáđu šadda Damström rähtim jieŋâteema já musikkár Emil Kárlsen nuottim juoigui vuárusavâstâlmist.

Damström jieŋâteema lii finnim inspiraatios čääsi molekyyltääsi symmetriast: muusikist kullojeijee čuájuseh ”njäähih uáinusân”, jiäŋuh čuájusin já suddeh oppeet, aaibâs tego čääci luándust. Ovllá muusikist jieŋâteema vyestikeeččin lii Suomâ, mii kovvejuvvoo storgâ instituutiolâžžân väldin.

– Muusik ärbivuáválâš harmonia, ärbivuáváliih toonaalliih čuájuseh já storgâ, täsivávt niälján mannee riitmah spejâldeh historjálii ärbivyevi já ton ármuttesvuođâ, Damström muštâl.

Kárlsen, kote lii válduroolâst, tolkkoo Ovllá jienáin, mii sajaduvá kuusnii juoiguu já oopperalavluu kooskân.

– Nuuvt tego muu čaittâlem persovn lii sämmilii já syemmilii kooskâst, te muu lavlum-uv lii juoiguu já ooppera kooskâst, Kárlsen valdâl.

Maaŋgâjienâg já kulttuurijkoskâsâš ohtsâšpargo

Ovllá taaiđâlâš sundáttâllâm lii vuáđudum nanosávt maaŋgâsuárgág já kulttuurijkoskâsii ohtsâšpaargon.

– Proosees kuávdáást lii polyfonialâš sundáttâllâm. Syemmilii stivrejeijee, sämmilij sundáttellei já sämmilii koreografi ohtsâšpargo lii vuáđudum kuldâlmân já huolâlávt koordinistum maaŋgâjienâlâšvuotân. Čaittâlemlyeveest šadda saje, mii ij čuávdi teikâ ravvii peic kuldâl, iätá stivrejeijee Haanperä.

Tyeje kuállejeijee sundáttellen pargeh sämmiliih taidâreh: lyevesteijen Geir Tore Holm, kárvusundáttellen Bihtošoabbá Helme / Helmi Hagelin, čuovâsundáttellen Øystein Heitmann já koreografin Auri Ahola. Ooppera jienâsundáttâlmist västid Oulu teatter Jari Niemi.

Ovllá lávdástemkiellân láá tavesämikielâ já suomâkielâ. Ovllá lii tiilájum pargo, já toos lii finnejum ruttâdem Suomâ Kulttuurruttâráájust.

Oulu lii Euroop kulttuuruáivikaavpug ive 2026, já Ovllá lii uási juhleive lekkâmohjelmist. Ovllá lávdástuvvoo 16.1.–28.2.2016.

Lasetiäđuid finnee Oulu teatter viestâdemsundáttellest Rita Junesist (044 703 7111; rita.junes@oulunteatteri.fi).

Oulu teatter tiäđáttâs

Kove: Oulu teatter / Jouni Porsanger

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...