Ovllá-sämioop­perast lii onne vuosâ­čááitus Oulu teatterist

Oulu teatter, Säämi aalmuglâšteatter Beaivváš já Oulu Sinfonia pyehtih onne tijme 19 rääjist lyeve oolâ vuordum Ovllá-ooppera. Koččâmušâst lii vuossâmuš oleseehid ooppera, mon vuosâčááitus lávdástuvvoo tavesämikielân.

Ovllá-kaandâ maainâs vuáju syemmilii škovlimvuáháduv traumaatlii aldahistorján. Tot muštâl 1960–1970-lovoi škovlâpaaihijn, main systemaatlâš assimilaatio potkij maaŋgâ sämipárnáá ohtâvuođâ jieijâs perrui já kielân. 

– Täst puoh sämmilij vuáttámuš lii pieijum oovtâ ulmui, tuhháát ulmuu historjáh čahâdum oohtân. Ovllá valjim speejâld taid valjiimijd, maid sordâšum etnisáid ucceeblovvoid kullee ulmuuh sättih karttâđ porgâđ, vâi sij ciävzáččii já puávtáččii kuittâg siäiluttiđ jieijâs áárvu, muštâl sämmilâš čaitâlmâščällee Juho-Sire / Siri Broch Johansen.

Johansen lii čáállám Ovllá libretto adai ooppera lavlui já saavâi saanijd. Ovllá lii nuottim Cecilia Damström já stivrim Oulu teatter hovdâ Heta Haanperä. Ooppera orkesterin tuáimá Oulu Sinfonia já orkesterjođetteijen vist Sinfonia njunošorkesterjođetteijee Rumon Gamba.

Symmetria, luándu já instituutiolâš storgâsvuotâ láá muusik kuávdáást

Sämiooppera Ovllá lii pälgisliäkkoo muusiklâš syntees, mii ovtâstit taveluándu kieŋâlis ráhtusijd, juoiguu já moodeern sinfoniaooppera. Tyeje muusiklâš vuáđu šadda Damström rähtim jieŋâteema já musikkár Emil Kárlsen nuottim juoigui vuárusavâstâlmist.

Damström jieŋâteema lii finnim inspiraatios čääsi molekyyltääsi symmetriast: muusikist kullojeijee čuájuseh ”njäähih uáinusân”, jiäŋuh čuájusin já suddeh oppeet, aaibâs tego čääci luándust. Ovllá muusikist jieŋâteema vyestikeeččin lii Suomâ, mii kovvejuvvoo storgâ instituutiolâžžân väldin.

– Muusik ärbivuáválâš harmonia, ärbivuáváliih toonaalliih čuájuseh já storgâ, täsivávt niälján mannee riitmah spejâldeh historjálii ärbivyevi já ton ármuttesvuođâ, Damström muštâl.

Kárlsen, kote lii válduroolâst, tolkkoo Ovllá jienáin, mii sajaduvá kuusnii juoiguu já oopperalavluu kooskân.

– Nuuvt tego muu čaittâlem persovn lii sämmilii já syemmilii kooskâst, te muu lavlum-uv lii juoiguu já ooppera kooskâst, Kárlsen valdâl.

Maaŋgâjienâg já kulttuurijkoskâsâš ohtsâšpargo

Ovllá taaiđâlâš sundáttâllâm lii vuáđudum nanosávt maaŋgâsuárgág já kulttuurijkoskâsii ohtsâšpaargon.

– Proosees kuávdáást lii polyfonialâš sundáttâllâm. Syemmilii stivrejeijee, sämmilij sundáttellei já sämmilii koreografi ohtsâšpargo lii vuáđudum kuldâlmân já huolâlávt koordinistum maaŋgâjienâlâšvuotân. Čaittâlemlyeveest šadda saje, mii ij čuávdi teikâ ravvii peic kuldâl, iätá stivrejeijee Haanperä.

Tyeje kuállejeijee sundáttellen pargeh sämmiliih taidâreh: lyevesteijen Geir Tore Holm, kárvusundáttellen Bihtošoabbá Helme / Helmi Hagelin, čuovâsundáttellen Øystein Heitmann já koreografin Auri Ahola. Ooppera jienâsundáttâlmist västid Oulu teatter Jari Niemi.

Ovllá lávdástemkiellân láá tavesämikielâ já suomâkielâ. Ovllá lii tiilájum pargo, já toos lii finnejum ruttâdem Suomâ Kulttuurruttâráájust.

Oulu lii Euroop kulttuuruáivikaavpug ive 2026, já Ovllá lii uási juhleive lekkâmohjelmist. Ovllá lávdástuvvoo 16.1.–28.2.2016.

Lasetiäđuid finnee Oulu teatter viestâdemsundáttellest Rita Junesist (044 703 7111; rita.junes@oulunteatteri.fi).

Oulu teatter tiäđáttâs

Kove: Oulu teatter / Jouni Porsanger

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mađhâšem já šoŋŋâ­dâh­nubás­tus háástui čuávdim – Aanaar kieldâ vuávám ive 2030 räi

Puásuituálust uđđâ mađhâšeijeeviärun – kieldâhovdâ Tommi Kasurinen muštâl Suomâ vijđásumos kieldâ linjáást puátteevuođâ várás. Aanaar. Kaskoo Suomâ puoh vijđásumos kieldâ 150‑juhleive kieldâhovdâ Tommi Kasurinen suogârdij...

Juho Kähkösii nágus­tutkâmuš: Šoŋŋâdâh­lahâ­asâttem vaikut­tâsah juáhá­šuveh epitäsi­vávt eennâm­tieđâ­lávt

Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko...

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...