Skammâmáánu. Talle álgá skammâ, ige innig oinuu piäiváš kuhes ääigán. Skammâ meerhâš tom, ete peivi ij paijaan almeroobdâ paajaabeln. Tavveen, Ucjuuvâst já Anarist, tot álgá jo skammâmáánu loopâst já pištá uđđâivemáánu pelimuudon. Ucjuuvâst skammâ pištá masa kyehti mánuppaje, Anarist 38 jándurid. Luuhim meid, ete Suáđigilist skammâ pištá tuše nelji peeivi; sevŋis äigi kuittâg lii kuhheeb. Mutâ Čokkevaarij Longyearbyenist vist skammâ pištá joba 110 jándurid! Hmm, killááččih-uv tun nuuvt kuhháá?
Skammâ. Tuot kavhâdis äigi, tuše koolmâs já sevŋâd. Tienávt maaŋgah ulmuuh jurdeh. Eromâšávt sij, kiäh iä lah feerim skaamâ. Motomeh kale šlundoh talle. Liihân tot kale sevŋâd, čuovâid taarbâš eenâb sehe siste ete olgon. Skaamâ ääigi čuávgádâh lii tuše muáddi tijme, ovdil já maŋa koskâpeeivi. Jalahâs šooŋâst lii čuovâdub váhá kuhheeb ääigi. Tälvipeeivijorgáldâh, juovlâmáánu 21. teikâ 22. peivi, lii ive sevŋâdumos peivi. Tast maŋa peivi oppeet kukko, hitásávt mutâ vissásávt. Mon hitruus já mudágis já sevŋis äigi!
Mutâ lii-uv tot nuuvt sevŋâd kuittâg? Muotâ addel čuovâ, luhhoost mist lii muotâ. Talle ko ehideh čohčuv šaddeh sevŋâdubbon, šadda meiddei tobdo – must aainâs, veikkâ lijkkuum-uv sevŋâdâsân – ete väri ainiiččij forgâ, ij liččii nuuvt sevŋâd. Uccáá-uv muotâ čyevvee mottoom verd. Motomij iivij mana kuhháá ovdil ko muáttá vuosâmuottuu. Talle lii tuođâi sevŋâd. Toi aaigij smietâm murâšmieláin, ete taggaar tot lii tile uáli kuhháá, masa ubâ täälvi, mäddin Suomâst. Jiem kale kaađâšt. Tobbeen tot ”skammâ” eskân lii-uv. Ličijba ahheev orroođ taggaar saajeest, kost ij lah muotâ. Talle ko tuođâi muáttá, te talle mun aainâs virkosmâm ko maailm lii vielgâd já muotâ čyevvee ááimu já eellim. Šaddeh ivneh elimân. Ij ubâ taarbâš kállulaampugin olgon.
Tast piäsá-uv oohtân skaamâ pyeremuin aašijn. Iđedispeeivi ko čuovvân já ehidispeeivi ko viäigud, te talle lii ”čuovjis puddâ”. Ubâ áimu lii čuovjâd. Ij moonâ kuhháá ko tot lii jo lappâd, mutâ jyehi keerdi tot paahâd vááimu, tot lii nuuvt muččâd! Ijge tom kuássin tuulhâ keččâđ. Luhhoost tom puáhtá feeriđ ubâ täälvi masa jyehi peeivi. Mutâ mahtnii oro, ete skammân tot lii puoh muččâdumos.
Mučis čuovjis já sevŋis iivnij lasseen skaamâ ääigi láá eenâb-uv ivneh. Ivneh láá almeest já ááimust.
Piäiváš ij peesâ horisont paajaabel, mutâ tot liijká keččâl suonjârijdiskuin kuárŋuđ pajas. Já toh suonjâreh máálájeh alme, já motomin ubâ ááimu, mučis ivnijguin. Láá puohlágáneh pastelli-ivneh. Iđedispeeivi láá maaŋgah piinki, violet já čuovjis ivnesuoivuuh. Talle ko kiäččá aalman, te tobdo lii kijttevâš já luholâš, já murrâšeh vájálduveh. Já ehidispeeivi almeest láá eenâb-uv ooraans já ruopsis ivnesuoivuuh.
Kuovsâkkâsâid lii peessâm eromâšávt taan ive ennuv keččâđ. Kuovsâkkâsâi keččâm lii meid ohtâ hitruumuin aašijn skammâääigi. Porgemáánusthân taid jo puáhtá uáiniđ, mutâ tälviv täävjib. Mun keččâlâm kuovsâkkâsâid kuvviđ puhelimáin, mut ijhân tast šoodâ mihheen. Ij puhelin kamerain finnii tain čielgâ kuuvijd. Mutâ kuovsâkkâsâid kamera kávná pyerebeht ko čalmeh. Kamera kávná tain ennuv eres-uv iivnijd, ruopsâd já violet ovdâmerkkân, joba piinki še. Já talle puáhtá val hammiđ kuuvijd, nuuvt ete toh šaddeh ain muččâdubbon, masaba jo epituottân. Kuovsâkkâsah láá tuođâi ohtâ stuárráámuin iloin skaamâst.
Lađâsmáánu še oro lemin skammân muččâdub já čuovâdub ko mudoi tälviv. Já tääsnih láá kirkkásuboh. Já oro ete puolâšeh, sälttipuolâšeh, láá täävjib eidu skammân. Sälttipuolâšijn máánu já taasnij čuovâ tiävdá ubâ ááimu, ivnee tom siilbâivnásâžžân. Muotâ-uv lii tuođâi sälttilágán, šiärráá nuuvt muččâdin tegu silbâ, ete paahâd vááimu já kolmâsvuotâ vájálduvá. Eromâšávt talle uáiná jotteeđ kállulampuittáá šiljoost já meecist. Silbâ, ah mon mučis ivne luándust!
Forgâ lii skammâ oppeet lappâd. Peivi kukko jotelávt, aalgâst suullân vittâ miinuut ohhoost, já maŋeláá kiiđâ vuást jo siämmáá ennuv oovtâ peeivist. Suotâs ko tállán juovlâi maŋa tom huámmáš. Okko tassaaš lâi oovtâ ääigi sevŋâd já tääl ij šât. Taan ive, 2026, piäiváš paijaan Anarist vuosmuu keerdi 9.1. tijme 11.52, já tot luáštá tijme 12.45 (www.etaisyys.com). Kuuloold lii čuovâdub, muádi oho keččin tuše iijah láá sevŋâdeh. Aalgâst, must kuittâg, oro ahevin ko čuovvân – nuuvt heerkiht reagist muu mielâ iveaaigij nubástussáid. Mutâ kuuloold toos hárján já uáppá jo lijkkuđ-uv toos já vuárdá jo čuovâ, keesi ijâttes iijâid. Já talle vááimu pahâdeh-uv jo eres ääših.
Heidi Mattus
Koveh: Heidi Mattus