Mielâčáittuseh COP30-šoŋŋâdâh­čuákkimist juátkojeh

Majemui aaigij loveh tuhátteh ulmuuh láá čáittám mielâs Belémist Brasiliast COP30-šoŋŋâdâhčuákkim ohtâvuođâst.

Moonnâm lávurduv mielâčáittusân uásálistii suullân 50 000 olmožid. Mielâčäitteeh juttii kaavpug čoođâ soválii mut jienniis protestist já vattii čuákkimân uásálistee enâmijn já fossiillij puáldimamnâsij pyevtitteijein lase konkreetlijd šoŋŋâdâhtooimâid. Ton lasseen sij väätih algâaalmugij vuoigâdvuođâi kunnijâttem, arvemeecij suojâlem já fossiillij puáldimamnâsij raijim.

Uđâstoimâttâh AFP mield lávurduv mielâčááitus lâi stuárráámus Ovtâstum aalmugij šoŋŋâdâhčuákkimij ohtâvuođâst uárnejum mielâčááitus ive 2021 maŋa, kuás čuákkim tollui Skotlandist. Iivij 2022–2024 čuákkimeh uárnejuvvojii tagarijn enâmijn, main mielâčáittuseh iä lah rijjâ, ađai Egyptist, Ovtâstum arabiemiirikuudijn já Azerbaidžanist.

Amazon algâaalmugeh väätih vuoigâdvuođâ suojâliđ arvemeecijd

Čuákkim ääigi Amazon kuávlu algâaalmugij jesâneh láá ornim mielâčáittusijd meid eidusii čuákkimsaajeest. Ovdâmerkkân moonnâm ohhoost suullân 60 mielâčäitted, kiäh kuleh Brasilia algâaalmugáid, estii siisâpeessâm čuákkimân. Talle čuákkim uásálisteeh juttii tábáhtumán uálgiuuvsâst suáldáttij vahtim tärhistemsoojij peht. Algâaalmugij ovdâsteijeeh protestisteh Amazon stuorrâ infrastruktuurhaavâi vuástá já väätih teivâdem Brasilia presidentáin Luiz Inacio Lula da Silvain. Silva lâi tiäduttâm, ete lii tergâd väldiđ huámášumán algâaalmugij siärváduvâid taan ive COP30-čuákkim ráđádâlmijn.

Moonnâm oho majebaargâ mielâčäitteeh lijjii viggâm siisâ čuákkimsajan. OA tieđetteijee muštâlij talle, ete kyehti vaavtâ lammâšuin protestij ohtâvuođâst. Siämmáá oho aalgâst algâaalmugij hoovdâi juávkku lâi puáttám kárbáiguin ráđádâlmáid. Sij lijjii vááttám eenâb vaiguttemmáhđulâšvuođâid toos, maht Amazon kuávlu arvemeecih kiävttojeh.

Kayapo-aalmug hovdâ Raoni Metuktire muštâl uđâstoimâttâh Reuters sahhiittâlmist, ete maaŋgah algâaalmugeh láá tutâmettumeh ráhtulâšvuotâ‑ já huksimhavváid, moh láá tääl joođoost páihálijn meecijn. Sun váátá, ete Brasilia addel algâaalmugáid vääldi Amazon arvemeecij suoijâlmân. Tupinamba-aalmug hovdâ Nato vist tiäduttij, ete suu aalmug ”ij pyevti puurrâđ ruuđâ”. Oljopoorám, mineraalij uuccâmfinnoduvah já meccifinnoduvah láá väldimin tupinamba-aalmug enâmijd, Nato iätá Reuters sahhiittâlmist.

COP30-šoŋŋâdâhčuákkim aalgij 10.11., já tot nohá skammâmáánu 21. peeivi. Čuákkimist occojeh tooimah šoŋŋâduv lieggânem orostitmân sehe torjuu falâmân toid enâmáid já olmoošjuávhoid, moid šoŋŋâdâhnubástus vaaigut puoh enâmustáá.

Käldeeh:

COP30-ilmasto­­­kokouksen ulkopuolella jälleen protesti – kymmeniä­tuhansia osallistujia (yle.fi)

Alkuperäiskansojen protesti esti pääsyn YK:n COP30 -ilmastokokoukseen (yle.fi)

Protesti kärjistyi yhteenotoksi YK:n ilmasto­kokouksessa – kaksi vartijaa loukkaantunut (yle.fi)

‘Our land is not for sale’: Indigenous people protest at COP30 in Brazil (www.aljazeera.com)

Kove: Neil Palmer/CIAT (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mađhâšem já šoŋŋâ­dâh­nubás­tus háástui čuávdim – Aanaar kieldâ vuávám ive 2030 räi

Puásuituálust uđđâ mađhâšeijeeviärun – kieldâhovdâ Tommi Kasurinen muštâl Suomâ vijđásumos kieldâ linjáást puátteevuođâ várás. Aanaar. Kaskoo Suomâ puoh vijđásumos kieldâ 150‑juhleive kieldâhovdâ Tommi Kasurinen suogârdij...

Juho Kähkösii nágus­tutkâmuš: Šoŋŋâdâh­lahâ­asâttem vaikut­tâsah juáhá­šuveh epitäsi­vávt eennâm­tieđâ­lávt

Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko...

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...