Jieht lâi maailm paijeelkulâttempeivi ađai peivi, kuás ulmuuh láá kulâttâm uđâsmuvvee luánduriggoduvâid eenâb ko Eennâmpállu pasta pyevtittiđ ivveest. Maailmvijđosávt ulmuuh kolgâččii kulâttiđ luánduriggoduvâid suulân 45 % ucceeb, vâi kulâttem ličij killeel. Maailm paijeelkulâttempeivi lii puáttám oovdeld ain tooleeb 1970-lovo rääjist, kuás luánduriggoduvâi kilelis kulâttem rääji poođij vuástá. Ääšist muštâl pirâsornijdume WWF.
Suomâ paijeelkulâttempeivi lâi taan ive cuáŋuimáánu aalgâst. WWF mield syemmilâš kuulât luánduriggoduvâid koskâmiärálávt paijeel kuohtii nuuvt ennuv ko mii lii maailmvijđosâš koskâárvu. Majemui love ive ääigi syemmilij kulâttem luánduriggoduvâi háárán lii pajanâm paijeel 10 prosentáin. Maaŋgâin enâmijn koskâvuođâlâš kulâttem lii kuittâg kiäppánâm. Ovdâmerkkân tanskaliih kulâtteh 10 % ucceeb, saksaliih 13 % ucceeb já vuáládâheennâmliih joba 34 % ucceeb.
WWF Suomâ suojâlem raavâadeleijee Jussi Nikula haalijd merideijein čuávdusijd.
– Mist láá puoh máhđulâšvuođah jurgâliđ ovdánem kilelis suundán. Reeseept lii oovtâkiärdán: kilelis toimâmyenstereh ferttejeh tohhuđ almolâžžân já paijeelkulâttemvyevih ferttejeh kuođđuđ meddâl, Nikula iätá.
Maailm já staatâi paijeelkulâttempeeivijd rekinisteh Global Footprint Network -äššitobdeeornijdume já kanadalâš York ollâopâttâh. Moonnâm ive maailm paijeelkulâttempeivi lâi porgemáánu 1. peeivi já Suomâ paijeelkulâttempeivi vist cuáŋuimáánu 12. peeivi.
Käldeeh:
– Tänään on maailman ylikulutuspäivä (yle.fi)
– Maailman ylikulutuspäivä on tänään – ”Luontokato ei pysähdy, jos ylikulutus jatkuu” (www.fi)
Kove: Ka23 13 (Wikimedia Commons)