Čiččâm­valdâleijee Saga Vanninen já 3 000 meetter eestâkäččee Ilona Mononen lává vuáittám kole vuálá 23-ihásij euroop­miäštár­kištoin

Almosvalastâllâm vuálá 23-ihásij euroopmiäštárkištoh uárnejuvvojii syeinimáánu 17.–20. peeivi Taažâ Bergenist. Suomâ salâsin kištoin láá kyehti miäštárvuođâ já kyehti proonsi.

Saga Vanninen lii vuáittám nisonij čiččâmvaldâlem miäštárvuođâ uđđâ Suomâ ulâttâssáin: 6 563 čyegisid. Ovdebáš ulâttâs lâi 6 404 čyegisid, maid Satu Ruotsalainen juuvsâi ive 1991 Tokio MM-kištoin.

Vanninen kaačâi meid uđđâ persovnlii 800 meetter ulâttâsâs 2.11,00. Vuáitust huolâhánnáá sun ij lamaš aaibâs tuđâvâš jieijâs čođâldâsân, tastko kuittâg säittišlivgim já 200 meetter kaččâm monnii suu mielâst hyeneeht. Eres šlaajah čiččâmvaldâlmist láá vala 100 meetter äiđikaččâm, alodâhnjuškim, kuulauigâdem já kukkodâhnjuškim.

Čiččâmvaldâlmist nubben poođij Stuorrâ-Britannia Abigail Pawlet (6 320) já kuálmádin vist Saksa Serina Riedel (6 183). Vilma Itälinna poođij ovcádin (5 807).

Taah lijjii 22-ihásii Vannisii majemuuh nuorâikištoh. Sun lii vuáittám miäštárvuođâ puoh nuorâi árvukištoin, moid sun lii uásálistám. Toh láá vuálá 20-ihásij EM ive 2021, vuálá 20-ihásij MM iivij 2021 já 2022 sehe vuálá 23-ihásij EM iivij 2023 já 2025. Toi lasseen sun vuoitij Euroop nuorâi olympiafestivaalijn ive 2019.

Čuávuváá tove Vanninen valdâl čohčâmáánust Tokio MM-kištoin. Sun muštâl, ete toi várás sun kolgâččij pyerediđ säittišlivgim já huáppukaččâm. Vannisii välmejeijee lii eestieennâmlâš Erki Nool, kote vuoitij almai lovevaldâlem olympiakole Sydneyst ive 2000.

Ilona Mononen lii nisonij 3 000 meetter eestâkaččâm miäštár

Ilona Mononen lii vuáittám 3 000 meetter eestâkaččâm aigijn 9.30,49. Sun lâi tuše muáddi seekuntlovádâs jotelub ko espanjalâš Marta Serrano, kote poođij moolân aigijn 9.30,74. Kuálmádin poođij saksalâš Adia Budden (9.32,14).

– Tobdoo mielâttes pyerrin. Kale mun tiettim, ete mun pastam vyeittiđ, Mononen iätá sahhiittâlmist.

Mononen vuoitij siämmáá šlaajâst vuálá 20-ihásij EM-kole ive 2021. Moonnâm ive sun pyeredij Suomâ ulâttâs aigijn 9.22,77 Pariisi olympialijn.

Kyevti miäštárvuođâ lasseen Suomâ finnij kyehti eres miitaal. Eemil Porvari vuoitij proonsi almai säittišlivgiimist (79,88 m). Vuossâmužžân poođij Ukraina Artur Felfiner (81,14 m). Kasperi Vehmaa vuoitij proonsi almai kukkodâhnjuškiimist (7,97 m). Antti Sainio pyeredij Suomâ ulâttâs 400 meetter äiđikaččâmist 43 čuáđádâssáin. Sun poođij niäljádin aigijn 48,61.

Kyehti ive tassaaš nuorâi euroopmiäštárkištoh uárnejuvvojii Espoost. Talle syemmiliih vuoittii ohtsis love mitalid.

Käldeeh:

– Suomi ylsi kahteen mestaruuteen ja neljään mitaliin nuorten EM-kisoissa (yle.fi)

– Saga Vannisella järisyttävä mestaruussarja – pettyi silti komeista SE-lukemista (yle.fi)

– Ilona Mononen on nuorten Euroopan mestari: ”Tiesin, että pystyn voittamaan” (yle.fi) 

– Ilona Monoselle EM-kultaa (www.hs.fi)

– Eemil Porvari kiskaisi keihäänheiton EM-pronssia (www.hs.fi)

Kove: ChristelSaneh (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...

Anarâškielâ servi juhlo 40‑ihásii tooimâs – Almottât juhlijd!

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed. Servi juhlo šoddâmpeivive kyevti peeivi ääigi. Skammâmáánu 21. peeivi uárnejuvvoo kielâseminaar, já skammâmáánu 24. peeivi vist tuálloo seervi váldujuhle. Luuvâ vuoluubeln...