Elina Gustafsson lii Aanaar Pride suojâleijee

Aanaar Pride uárnejuvvoo Aanaar markkânist lávurduv porgemáánu 2. peeivi 2025. Taan ive tábáhtus virgálâžžân suojâleijen lii čurmâdâttee Elina Gustafsson. Sun puátá pääihi oolâ tábáhtusân.

Aanaar Pride suojâleijee Elina Gustafsson

Aanaar Pride -tábáhtus uárnejuvvoo taan ive niäljád keerdi Aanaar markkânist, já tot loptee uáinusân seksuaal- já suhâpeliucceeblovoi vuoigâdvuođâid.

– Tääl jis kuássin lii tehálâš čuážžuđ olmoošvuoigâdvuođâi peln, já lii ilo uásálistiđ Aanaar Priden já leđe taan tábáhtus suojâleijee, láá Gustafsson tiervuođah aanaarláid.

Teeman torvolub Aanaar

Vuossâmuš Aanaar Pride uárnejui ive 2021 Aanaar kieldâ nuorâirääđi tooimâst. Taan ive teeman lii torvolub Aanaar, já orniistâlmijn västid iävtutátulij rävisulmui pargojuávkku. Vuossâmuu tábáhtus várás nuorah rahtii torvolub saje njuolgâdusâid, moh láá ain vyeimist tábáhtusâst.

– Mij puohah vissásávt tuáivup torvolub Aanaar aaibâs juáhážân. Ohtâgin seksuaal- tâi suhâpeliucceeblohon kullee olmooš ij koolgâ feeriđ olgoštem tääl teikkâ puátteevuođâst, čielgee nuorâipargee Ida Lassila, kote lii lamaš fáárust tábáhtus orniimist aalgâ rääjist.

Ohjelmist vuossâmuš Pride-ruossâlistem Anarist

Aanaar Pride ohjelm álgá tijme 10 lihâdâspargopaajijn škovlâkuávdáš Šielâst. Koskâpeeivi ääigi Pride-ráiđuväzzim vuálgá Sämimuseo Siida šiljoost já nohá torikuávlun. Torin uárnejum peiviohjelm lii nuuvtá, ige tobbeen uážu kevttiđ uáivádâsâid. Ohjelmist láá eres lasseen saavah, muusik já improteatter. Peivi čokkeluvá tijme 17, ko Siida riddoost vuálgá Pride-ruossâlistem. Ruossâlistem uárnejuvvoo oovtâst Visit Inarijn, já tohon kalga uástiđ liipu. Taampâst láá muusikoovdânpyehtimeh já A-vuoigâdvuođah. Pride-jotkâjuhleh rävisulmuid láá ehidist PaPaNa-baarist, kost páiháliih artisteh čuojâtteh.

Aanaar Pride -tiimi

Koveh: Aanaar Pride -tiimi (artikkâl kove) já Oskari Ranta (kove Elina Gustafssonist)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...