Elina Gustafsson lii Aanaar Pride suojâleijee

Aanaar Pride uárnejuvvoo Aanaar markkânist lávurduv porgemáánu 2. peeivi 2025. Taan ive tábáhtus virgálâžžân suojâleijen lii čurmâdâttee Elina Gustafsson. Sun puátá pääihi oolâ tábáhtusân.

Aanaar Pride suojâleijee Elina Gustafsson

Aanaar Pride -tábáhtus uárnejuvvoo taan ive niäljád keerdi Aanaar markkânist, já tot loptee uáinusân seksuaal- já suhâpeliucceeblovoi vuoigâdvuođâid.

– Tääl jis kuássin lii tehálâš čuážžuđ olmoošvuoigâdvuođâi peln, já lii ilo uásálistiđ Aanaar Priden já leđe taan tábáhtus suojâleijee, láá Gustafsson tiervuođah aanaarláid.

Teeman torvolub Aanaar

Vuossâmuš Aanaar Pride uárnejui ive 2021 Aanaar kieldâ nuorâirääđi tooimâst. Taan ive teeman lii torvolub Aanaar, já orniistâlmijn västid iävtutátulij rävisulmui pargojuávkku. Vuossâmuu tábáhtus várás nuorah rahtii torvolub saje njuolgâdusâid, moh láá ain vyeimist tábáhtusâst.

– Mij puohah vissásávt tuáivup torvolub Aanaar aaibâs juáhážân. Ohtâgin seksuaal- tâi suhâpeliucceeblohon kullee olmooš ij koolgâ feeriđ olgoštem tääl teikkâ puátteevuođâst, čielgee nuorâipargee Ida Lassila, kote lii lamaš fáárust tábáhtus orniimist aalgâ rääjist.

Ohjelmist vuossâmuš Pride-ruossâlistem Anarist

Aanaar Pride ohjelm álgá tijme 10 lihâdâspargopaajijn škovlâkuávdáš Šielâst. Koskâpeeivi ääigi Pride-ráiđuväzzim vuálgá Sämimuseo Siida šiljoost já nohá torikuávlun. Torin uárnejum peiviohjelm lii nuuvtá, ige tobbeen uážu kevttiđ uáivádâsâid. Ohjelmist láá eres lasseen saavah, muusik já improteatter. Peivi čokkeluvá tijme 17, ko Siida riddoost vuálgá Pride-ruossâlistem. Ruossâlistem uárnejuvvoo oovtâst Visit Inarijn, já tohon kalga uástiđ liipu. Taampâst láá muusikoovdânpyehtimeh já A-vuoigâdvuođah. Pride-jotkâjuhleh rävisulmuid láá ehidist PaPaNa-baarist, kost páiháliih artisteh čuojâtteh.

Aanaar Pride -tiimi

Koveh: Aanaar Pride -tiimi (artikkâl kove) já Oskari Ranta (kove Elina Gustafssonist)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...