Torkel Rasmussen lii väljejum sämikielâ kielâsosiologia professorin

Torkel Rasmussen lii väljejum sämikielâ kielâsosiologia professorin Säämi ollâškoovlân Kuovdâkiäinun. Tääl sun parga vala säämi máttáátteijeeškovlim já algâaalmugij journalistiik uásáduvvâst Säämi ollâškoovlâst. Sun totká algâalmugij journalism, algâalmugij metodologiaid, sosiolingvistiik, ollâ tääsi škovlim já škovlimpolitiik. Suu uđđâsumos almostittem lii Eanet sápmelaččat go goassege ovdal. Leago vejolaš mihttidit ovtta giela dili (Eenâb sämmiliih ko kuássin ovdil. Puáhtá-uv kielâ tile mittediđ?).

Torkel Rasmussen muštâl Anarâš aavisân, et sun aalgât uđđâ pargoos kyevtlágán tobdoigijn. Sun iätá: 

  • Nuuvt suotâs, et lam olláám taan táásán já uážžum kunnee nomâttuđ professorin.

Nube tááhust sun váhá muurâšt-uv, tastko sun lii tääl kyeđimin journalistiiksyergi, mii lii lamaš suu váldu- já váimupargo taan räi: 

  • Ohtâ peeli lii, et jiem vaje olmânáál ilodiđ tast, et lam peessâm meddâl journalismist. Tot peeli kulá nuuvt nanosávt muu elimân. 

Sun čielgee meid, et nube tááhust ij lah val tiäđust, kuás journalistuápuh vuod älgih Kuovdâkiäinust.

Torkel Rasmussen illood tast, et tääl sun piäsá porgâđ kielâovdedempargoigijn. Sun áigu tutkâđ já čuávvuđ já máttááttiđ kielâsosiologia, mii lii-uv uálii tehelâš uási sämikielâi iäláskitmist. 

  • Tääl mun peesâm pieijâđ jieččân pargonaavcâid kielâiäláskitmân já jurdâččiđ, maht puávtáččij pyerediđ eenikiel sárnoi kielâtile. Taan tááhust mun čuuvtij ilodâm professorpargoi aalgâtmist. 

Torkel Rasmussen čielgee, et sust lii eromâšávt mielâ tuđhâškyettiđ tom, maht kieldah pasteh iäláskittiđ sämikielâ. 

  • Kieldah láá finnim uáli korrâ ovdâsvástádâs sämikielâin. Toh kalgeh anneeđ huolâ párnáitipšoost, vuáđumáttááttâsâst já puárisulmui huolâtmist. Meid tiervâsvuotâääših já sosiaalpalvâlusah kuleh kieldáid. Lii uáli tehelâš tutkâđ taid já meid ravviđ kieldâid, maht toh pyehtih toimâđ sämikielâi iäláskittem pyerrin. 

Jieijâs máttááttâs já ton siskáldâsâid vorâs professor ij lah vala kiergânâm smiettâđ, mut tot-uv äigi tiäđust-uv puátá.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...

Säämi kielâoho kielâ­kähvi­viäsu uárne­juvvoo Avelist tuorâstuv

Säämi kielâoho kunnen uárnejuvvoo kielâkähviviäsu tuorâstuv 23. peeivi tijme 14–17. Saijeen lii Avveel škovlâ‑ já kulttuurkuávdáš Kaarre purâdemviste. Fáárust lii meid Oummu rââst raaj – People...