Lars Ailo Bongo lii vuáittám tahojiermi maaŋgâ­hámásâš­vuođâ palhâšume Taažâst

Tromsa ollâopâttuv professor Lars Ailo Bongo lii vuáittám NORA (Norwegian AI Research Consortium) palhâšume ”Diversity in AI” NORA ihečuákkimist. Taanivvááš konferens uárnejui Østfold ollâopâttâhkuávdáást kesimáánu 2.–3. peeivi.

Maaŋgâhámásâšvuođâ palhâšume ulmen lii adeliđ tubdâstâs Taažâ lágádâs jesânân, kote lii aktiivlávt já ovdâmerhâlávt váldám huámášumán tahojiermisyergist olgoštem, mii lahtoo suhâpeelij koskâsii iärun, ahan, seksuaallii sundášumán, etnisiteetân teikâ eres aššijd.

– Muu mielâst lii suotâs finniđ taam palhâšume. Tot čáittá, ete mii pargo sämmilii tahojiermi oovdedmân finnee tubdâstâs, Bongo iätá.

Bongo parga Tromsa ollâopâttuv tiätutekniik lágádâsâst sehe professorin Säämi ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust. Sun joođeet Sámi AI Lab -haavâ, mii lii tai kyevti oppâlágádâs ohtsâšhaahâ. Ton ulmen lii pyerediđ tahojiermi, mii vuáđuduvá sämikieláid, -tiätámušân já -kulttuurân. Bongo totká eereeb iärrás tom, magareh heiviittâsah já háástuh sämmilii tahojiermiteknologiast láá. Laboratorio vievâst totkeeh pyehtih kavnâđ já tutkâđ suorgijd, main tahojiermimyensterijd kolgâččij pyerediđ räijejum resursijguin.

Tahojiermi tuáimá ain liijkás hyeneeht sämikielâiguin, ko tot verdiduvvoo ovdâmerkkân tárukielân já eŋgâlâskielân. Bongo mield sämikulttuur ovdánem tááhust lii eromâš tehálâš, ete tahojiermi tuáimá pyereest sämikielâiguin-uv.

– Sämmilâš tahojiermi lii tehálâš sämisiärvusân, tastko tot puáhtá čuávdiđ puoh stuárráámuu čuolmâ: tagarij äššitobdei vänivuođâ, kiäin lii mättim mottoom sämikielâst já sämikulttuurist ovdâmerkkân tiervâsvuođâhuolâttâsâst, škovliimist teikâ almoshaldâttuvâst, Bongo iätá. Sämmilii tahojiermi stuárráámussân hástun sun vist nabda tagarij myensterij vänivuođâ, moh tuáimih pyereest sämikielâiguin já sämmilij ulmijguin.

Bongo mield pyeri sämmilâš tahojiermi ij lah tuše sämmilij jieijâs äšši, peic tot kuáská ubâ taažâ ohtsâškoodán.

– Teknologia, mon viäštun mij huksip puátteevuođâ ohtsâškode, kalga kunnijâttiđ taažâid maaŋgâhámásâšvuođâ, täsiáárvu já kuáskulâšvuođâ vuáđujurduid, Bongo iätá.

Käldee:

– UiT-professor vant norsk mangfoldspris innen kunstig intelligens (uit.no)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...