Lars Ailo Bongo lii vuáittám tahojiermi maaŋgâ­hámásâš­vuođâ palhâšume Taažâst

Tromsa ollâopâttuv professor Lars Ailo Bongo lii vuáittám NORA (Norwegian AI Research Consortium) palhâšume ”Diversity in AI” NORA ihečuákkimist. Taanivvááš konferens uárnejui Østfold ollâopâttâhkuávdáást kesimáánu 2.–3. peeivi.

Maaŋgâhámásâšvuođâ palhâšume ulmen lii adeliđ tubdâstâs Taažâ lágádâs jesânân, kote lii aktiivlávt já ovdâmerhâlávt váldám huámášumán tahojiermisyergist olgoštem, mii lahtoo suhâpeelij koskâsii iärun, ahan, seksuaallii sundášumán, etnisiteetân teikâ eres aššijd.

– Muu mielâst lii suotâs finniđ taam palhâšume. Tot čáittá, ete mii pargo sämmilii tahojiermi oovdedmân finnee tubdâstâs, Bongo iätá.

Bongo parga Tromsa ollâopâttuv tiätutekniik lágádâsâst sehe professorin Säämi ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust. Sun joođeet Sámi AI Lab -haavâ, mii lii tai kyevti oppâlágádâs ohtsâšhaahâ. Ton ulmen lii pyerediđ tahojiermi, mii vuáđuduvá sämikieláid, -tiätámušân já -kulttuurân. Bongo totká eereeb iärrás tom, magareh heiviittâsah já háástuh sämmilii tahojiermiteknologiast láá. Laboratorio vievâst totkeeh pyehtih kavnâđ já tutkâđ suorgijd, main tahojiermimyensterijd kolgâččij pyerediđ räijejum resursijguin.

Tahojiermi tuáimá ain liijkás hyeneeht sämikielâiguin, ko tot verdiduvvoo ovdâmerkkân tárukielân já eŋgâlâskielân. Bongo mield sämikulttuur ovdánem tááhust lii eromâš tehálâš, ete tahojiermi tuáimá pyereest sämikielâiguin-uv.

– Sämmilâš tahojiermi lii tehálâš sämisiärvusân, tastko tot puáhtá čuávdiđ puoh stuárráámuu čuolmâ: tagarij äššitobdei vänivuođâ, kiäin lii mättim mottoom sämikielâst já sämikulttuurist ovdâmerkkân tiervâsvuođâhuolâttâsâst, škovliimist teikâ almoshaldâttuvâst, Bongo iätá. Sämmilii tahojiermi stuárráámussân hástun sun vist nabda tagarij myensterij vänivuođâ, moh tuáimih pyereest sämikielâiguin já sämmilij ulmijguin.

Bongo mield pyeri sämmilâš tahojiermi ij lah tuše sämmilij jieijâs äšši, peic tot kuáská ubâ taažâ ohtsâškoodán.

– Teknologia, mon viäštun mij huksip puátteevuođâ ohtsâškode, kalga kunnijâttiđ taažâid maaŋgâhámásâšvuođâ, täsiáárvu já kuáskulâšvuođâ vuáđujurduid, Bongo iätá.

Käldee:

UiT-professor vant norsk mangfoldspris innen kunstig intelligens (uit.no)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....