Lars Ailo Bongo lii vuáittám tahojiermi maaŋgâ­hámásâš­vuođâ palhâšume Taažâst

Tromsa ollâopâttuv professor Lars Ailo Bongo lii vuáittám NORA (Norwegian AI Research Consortium) palhâšume ”Diversity in AI” NORA ihečuákkimist. Taanivvááš konferens uárnejui Østfold ollâopâttâhkuávdáást kesimáánu 2.–3. peeivi.

Maaŋgâhámásâšvuođâ palhâšume ulmen lii adeliđ tubdâstâs Taažâ lágádâs jesânân, kote lii aktiivlávt já ovdâmerhâlávt váldám huámášumán tahojiermisyergist olgoštem, mii lahtoo suhâpeelij koskâsii iärun, ahan, seksuaallii sundášumán, etnisiteetân teikâ eres aššijd.

– Muu mielâst lii suotâs finniđ taam palhâšume. Tot čáittá, ete mii pargo sämmilii tahojiermi oovdedmân finnee tubdâstâs, Bongo iätá.

Bongo parga Tromsa ollâopâttuv tiätutekniik lágádâsâst sehe professorin Säämi ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust. Sun joođeet Sámi AI Lab -haavâ, mii lii tai kyevti oppâlágádâs ohtsâšhaahâ. Ton ulmen lii pyerediđ tahojiermi, mii vuáđuduvá sämikieláid, -tiätámušân já -kulttuurân. Bongo totká eereeb iärrás tom, magareh heiviittâsah já háástuh sämmilii tahojiermiteknologiast láá. Laboratorio vievâst totkeeh pyehtih kavnâđ já tutkâđ suorgijd, main tahojiermimyensterijd kolgâččij pyerediđ räijejum resursijguin.

Tahojiermi tuáimá ain liijkás hyeneeht sämikielâiguin, ko tot verdiduvvoo ovdâmerkkân tárukielân já eŋgâlâskielân. Bongo mield sämikulttuur ovdánem tááhust lii eromâš tehálâš, ete tahojiermi tuáimá pyereest sämikielâiguin-uv.

– Sämmilâš tahojiermi lii tehálâš sämisiärvusân, tastko tot puáhtá čuávdiđ puoh stuárráámuu čuolmâ: tagarij äššitobdei vänivuođâ, kiäin lii mättim mottoom sämikielâst já sämikulttuurist ovdâmerkkân tiervâsvuotâtipšoost, škovliimist teikâ almoshaldâttuvâst, Bongo iätá. Sämmilii tahojiermi stuárráámussân hástun sun vist nabda tagarij myensterij vänivuođâ, moh tuáimih pyereest sämikielâiguin já sämmilij ulmijguin.

Bongo mield pyeri sämmilâš tahojiermi ij lah tuše sämmilij jieijâs äšši, peic tot kuáská ubâ taažâ ohtsâškoodán.

– Teknologia, mon viäštun mij huksip puátteevuođâ ohtsâškode, kalga kunnijâttiđ taažâid maaŋgâhámásâšvuođâ, täsiáárvu já kuáskulâšvuođâ vuáđujurduid, Bongo iätá.

Käldee:

UiT-professor vant norsk mangfoldspris innen kunstig intelligens (uit.no)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Pekka Sammallahti lii finnim Kotus-palhâšume pargostis sämi­kielâi pyerrin

Oulu ollâopâttuv emeritusprofessor Pekka Sammallahti lii palhâšum Päikkieennâm kielâi kuávdáá (Kotus) palhâšuumijn. Taat ohtii jyehimnáál leijee palhâšume juohhui Kotus 50‑ivváášjuhleive kunnen taggaar ulmui, kote...

Čuákkimalmottâs: Anarâškielâ seervi ihečuákkim tuálloo 26.3.2026

Anarâškielâ seervi stivrâ lii meridâm toollâđ seervi ihečuákkim njuhčâmáánu 26. peeivi 2026 tijme 17. Čuákkim tuálloo Sajosist Silbanásti-visteest. Servi fáálá käähvi / teejâ já njälmipitá. Äššilistoost...

Wikipedia-pargopáájá Oulust njuhčâ­máánu 12.–13. peeivi

Anarâškielâ servi uárnee njuhčâmáánust Wikipedia-páájá Oulust. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Valtteri...

Monnjâjurduuh Milano–Cortina olympialijn

Olympialiih nuhhii okko tassaaš Milano–Cortinast. Näävt smavvâ lostâžân ko Anarâš aavisân lii kunnee muštâliđ suullân äigikyevdilávt maailm merhâšitteemuu valastâllâmtábáhtuumeest. Ohtâ uuđâs jyehi argâpeeivi addel...

Suomâ ovdâs­teijee ive 2026 Euro­viisuid lii väljejum

Tampere Nokia-areena láávgui muusikist lávvárdâheehid, ko tobbeen olášittui UMK adai Uđđâ muusik kišto fiinaal. Suomâ ovdâsteijen Euroviisuid 2026 väljejuin Linda Lampenius já Pete Parkkonen...