Meerhah Eetvartti-maijuu elimist

Mottoom äigi tassaaš mun muštâlim tast, ko maaijuv poođij Kaijonlahtin. Maaijuv finnij nommân Eetvartti. Ko tot iiđij oppeet täälvi maŋa moonnâm kiiđâ, te tast lâi-uv šoddâm uáli stuorrâ täsni Kuivasjärvi kuávlust Oulust.

Mun oinim Eetvartti majemustáá moonnâm keesi. Talle maaijuv oinui tyellitälli vuojâmin Kaijonlahtist. Čohčuv tot ij innig oinum, mut skammâmáánu aalgâst Eetvartti elimist ittii oppeet meerhah. Kaijonlahti riddoost, väzzimpálgá paaldâst, tot lâi jurssám stuorrâ suve ruŋgo. Supehân lii maijuu mielâmield hersku, já tie Eetvartti lâi ráhtádâtmin táálván viirâtmáin stuorrâ muorâ olssis. Ruŋgo lâi jurssum jo viehâ pyereest, nuuvt ete mun eellim távjá keččâmin, lii-uv supe jo viirrâm. Veikkâ muorâ lâi-uv aaibâs väzzimpálgá paaldâst, te tot lâi čielgâsávt kárŋá jäävri kulij ige tast lamaš vaarâ, ete tot virâččij ulmui oolâ. Mun smiettim, mon hitruu ličij čuávvuđ oppeet eenâb Eetvartti eellim, ko supe loppâloopâst virâččij jáávrán. Tom vuordii maaŋgah eres-uv ulmuuh Kuivasjärvi kuávlust.

Mottoom peeivi suve ruuŋgon lâi ittáám almottâs Kaijonlahti maijuu jurssemprojektist. Siämmást mun kuullim, ete kiinii lâi almottâm muorâst Oulu kaavpugân. Tast talle ij moonnâm kuheskin äigi, ko ubâ supe lâi čuoppum já tolvum meddâl. Tuše čuoldâ paasij. Tie tot moonâi Eetvartti tälvivuárkká já maŋgâi ijâi pargo. Mun jiem tieđe, mii hááituid tast ličij lamaš tipteđ muorâ leđe riddoost maijuu illoon já ravâdin, ko ellee lâi jo porgâm uáli stuorrâ pargo tast, et tot finniiččij muorâ olssis. Supe lâi kal nuuvt kárŋá, ete ij vissásávt lamaš tárbu čuávdiškyettiđ ääši, mutâ veikkâ kiinii ličij-uv uáinám maijuu rosâmin já tast ličij šoddâm monniilágán uhke ulmuid, te ij-uvks muorâ liččii liijká puáhtám kyeđđiđ maijui já mudoi-uv luándun?

Muorâ

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämikielâlij uáinuh tarbâ­šuv­vo­jeh tutkâ­mu­šân kielâi puát­tee­ääi­gist

Maid sämikielah merhâšeh sárnoidis já siärvusijdis? Magarin toi tile oro taan ääigi, já maid kolgâččij porgâđ, vâi kielah siäiluh já nanosmeh puátteeääigi? Joođoost leijee Ucceeblovokielah...

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....