Mottoom äigi tassaaš mun muštâlim tast, ko maaijuv poođij Kaijonlahtin. Maaijuv finnij nommân Eetvartti. Ko tot iiđij oppeet täälvi maŋa moonnâm kiiđâ, te tast lâi-uv šoddâm uáli stuorrâ täsni Kuivasjärvi kuávlust Oulust.
Mun oinim Eetvartti majemustáá moonnâm keesi. Talle maaijuv oinui tyellitälli vuojâmin Kaijonlahtist. Čohčuv tot ij innig oinum, mut skammâmáánu aalgâst Eetvartti elimist ittii oppeet meerhah. Kaijonlahti riddoost, väzzimpálgá paaldâst, tot lâi jurssám stuorrâ suve ruŋgo. Supehân lii maijuu mielâmield hersku, já tie Eetvartti lâi ráhtádâtmin táálván viirâtmáin stuorrâ muorâ olssis. Ruŋgo lâi jurssum jo viehâ pyereest, nuuvt ete mun eellim távjá keččâmin, lii-uv supe jo viirrâm. Veikkâ muorâ lâi-uv aaibâs väzzimpálgá paaldâst, te tot lâi čielgâsávt kárŋá jäävri kulij ige tast lamaš vaarâ, ete tot virâččij ulmui oolâ. Mun smiettim, mon hitruu ličij čuávvuđ oppeet eenâb Eetvartti eellim, ko supe loppâloopâst virâččij jáávrán. Tom vuordii maaŋgah eres-uv ulmuuh Kuivasjärvi kuávlust.
Mottoom peeivi suve ruuŋgon lâi ittáám almottâs Kaijonlahti maijuu jurssemprojektist. Siämmást mun kuullim, ete kiinii lâi almottâm muorâst Oulu kaavpugân. Tast talle ij moonnâm kuheskin äigi, ko ubâ supe lâi čuoppum já tolvum meddâl. Tuše čuoldâ paasij. Tie tot moonâi Eetvartti tälvivuárkká já maŋgâi ijâi pargo. Mun jiem tieđe, mii hááituid tast ličij lamaš tipteđ muorâ leđe riddoost maijuu illoon já ravâdin, ko ellee lâi jo porgâm uáli stuorrâ pargo tast, et tot finniiččij muorâ olssis. Supe lâi kal nuuvt kárŋá, ete ij vissásávt lamaš tárbu čuávdiškyettiđ ääši, mutâ veikkâ kiinii ličij-uv uáinám maijuu rosâmin já tast ličij šoddâm monniilágán uhke ulmuid, te ij-uvks muorâ liččii liijká puáhtám kyeđđiđ maijui já mudoi-uv luándun?
Koveh: Jasmina Schreck