Kollesaakaal sáttá jotteeđ joba tuháttijd kilomeetterijd Suomân

Kollesaakaal, mii oinui Suomâst vuossâmuu keerdi ive 2018 Kajaanist, sáttá jotteeđ joba tuháttijd kilomeetterijd vuáđđudmin uđđâ voolvijd já populaatioid. Taat čiälgá tutkâmušâst, mon tohhii Oulu ollâopâttuv totkeeh oovdâst taažâ, puolalij já espanjalij totkeiguin. Tutkâmuš ulmen lâi selvâttiđ tom, kost kulmâ kollesaakaal láá puáttám, sehe toi máhđulijd levânemkiäinuid.

Geeneetlij tutkâmušpuátusij mield Suáđigilân puáttám kollesaakaal lii jottáám 2 500 kilomeetter määđhi Koskâ-Euroopist. Eres tutkâmušâst mieldi leijee sakaleh lijjii Taažâ Romssaast sehe Iberia njargâenâmist Espanjast. Romssa saakaal sáttá leđe vuálgus Kaukasusist. Talle tot ličij jottáám 3 500 kilomeetterid.

Ovdil lâi arvâlum, ete ovdâmerkkân Suomâst tutkum, Suáđigilist jáámmám saakaal ličij puáttám Baltian jo vuáhádum populaatiost. Tääl lii čielgâm, et tot lâi-uv vuálgus Nuorttâriijkâ, Uŋgar já Puola kuávlust orroo populaatiost.

Puoh tääl tutkum sakaleh láá oráseh já uđđâ puáđuliih. Tutkâmuš čáittá, et šlaajâ lii levânâm maaŋgâ sierâ populaatiost. Tot lii čáittám meid, ete kollesaakaal pasta jotteeđ uáli jo kuhes maađhijd uáli maaŋgâlágánijn pirrâsijn já vuáđudiđ uđđâ voolvijd já populaatioid šoŋŋâduv tááhust uáli maaŋgâlágánáid kuávloid. Šlaajâ killáá meid puolâšijd, veikkâ tot lii-uv algâaalgâlávt lieggâ enâmijn iälusteijee ellee.

Suomâst kollesaakaal lii oinum vissásávt čiččii, tavemus saakaal Avelist. Taah sakaleh láá puáttám eres soojijn Euroopist. Suomâst kollesaakaal lii puáđulâššlaajâ, ađai tot lii levânâm Suomân jiešráđálávt, jieijâs vuoimijguin. Suijân kollesaakaal leevvânmân Tave-Euroopân lii arvâlum šoŋŋâdâhnubástus.

Käldee:

– Tutkimus osoitti: tulokaslaji kultasakaali voi vaeltaa Suomeen jopa tuhansien kilometrien päästä (yle.fi)

Kove: Вых Пыхманн (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämitigge teeivâi president Stubbáin moonnâm tuorâstuv

Sämitige ovdâsteijeeh teivii täsivääldi presidentáin Alexander Stubbáin Presidentlanneest tuorâstuv uđđâivemáánu 29. peeivi 2026. Teivâdmist savâstâllojii eereeb iärrás uđâsmittum sämitiggelaavâ olášuttem, sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio loppâraapoort já...

Kođđeemblogi lii tääl Tuoijumblogi

Anarâš aavis uđđâsumos blogist adai Kođđeemblogist lii šoddâm Tuoijumblogi. Nubástus suijân lii tot, ete kođđeem lii ohtuunis viehâ räijejum fáddá ige tast čalluu nuuvt...

Jurduuh anarâškielâ kirjálâš­vuođâ máttátmân já tooimâtmân

Kirjálâšvuođâ máttááttem ollâopâttuvvâst Oulu ollâopâttuvvâst lii olášittum uđđâ kurssâ anarâškielâ máttááttâsâst: Anarâškielâlâš kirjálâšvuotâ. Kuursâ máttáátteijen lam toimâm mun, Marja-Liisa Olthuis. Taat lii lamaš viiđâ uáppučuággá...

Tuhháát artikkâl aavis

Anarâš aavis, Suomâ áinoo sämikielâg aavis, almostui vuosmuu tove njuhčâmáánu kuuđâd peeivi 2023. Tastmaŋa tot lii ”lekkâm maailm anarâškielân” tego kielâtotkee Annika Pasanen valdâlij...

Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast

Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast, čáálá The Independent ‑lostâ. Ton mield Viestâr-Bengal uásistaatâst láá vuottum vittâ virus tovâttem puáccámtábáhtus. Aainâs-uv oovtâ pyeccee tile lii loostâ...