Kollesaakaal sáttá jotteeđ joba tuháttijd kilomeetterijd Suomân

Kollesaakaal, mii oinui Suomâst vuossâmuu keerdi ive 2018 Kajaanist, sáttá jotteeđ joba tuháttijd kilomeetterijd vuáđđudmin uđđâ voolvijd já populaatioid. Taat čiälgá tutkâmušâst, mon tohhii Oulu ollâopâttuv totkeeh oovtâst taažâi, puolalij já espanjalij totkeiguin. Tutkâmuš ulmen lâi selvâttiđ tom, kost kulmâ kollesaakaal láá puáttám, sehe toi máhđulijd levânemkiäinuid.

Geeneetlij tutkâmušpuátusij mield Suáđigilân puáttám kollesaakaal lii jottáám 2 500 kilomeetter määđhi Koskâ-Euroopist. Eres sakaleh, moh láá fáárust tutkâmušâst, láá puáttám Taažâ Tromssaast já Iberia njargâenâmist Espanjast. Tromsa saakaal sáttá leđe vuálgus Kaukasusist. Talle tot ličij jottáám 3 500 kilomeetterid.

Ovdil lâi arvâlum, ete ovdâmerkkân Suomâst tutkum, Suáđigilist jáámmám saakaal ličij puáttám taggaar populaatiost, mii lâi jo vuáhádum Baltian. Tääl lii čielgâm, et tot lâi-uv vuálgus Nuorttâriijkâ, Uŋgar já Puola kuávlust iälusteijee populaatiost.

Puoh tääl tutkum sakaleh láá oráseh já uđđâ puáđuliih. Tutkâmuš čáittá, et šlaajâ lii levânâm maaŋgâ sierâ populaatiost. Tot lii čáittám meid, ete kollesaakaal pasta jotteeđ uáli jo kuhes maađhijd uáli maaŋgâlágánijn pirrâsijn já vuáđudiđ uđđâ voolvijd já populaatioid šoŋŋâduv tááhust uáli maaŋgâlágánáid kuávloid. Šlaajâ killáá meid puolâšijd, veikkâ tot lii-uv algâaalgâlávt lieggâ enâmijn iälusteijee ellee.

Suomâst kollesaakaal lii oinum vissásávt čiččii, tavemus saakaal Avelist. Taah sakaleh láá puáttám eres soojijn Euroopist. Suomâst kollesaakaal lii puáđulâššlaajâ, ađai tot lii levânâm Suomân jiešráđálávt, jieijâs vuoimijguin. Suijân kollesaakaal leevvânmân Tave-Euroopân lii arvâlum šoŋŋâdâhnubástus.

Käldee:

– Tutkimus osoitti: tulokaslaji kultasakaali voi vaeltaa Suomeen jopa tuhansien kilometrien päästä (yle.fi)

Kove: Вых Пыхманн (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd...

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...