Ann-Helén Laestadius nuorâiroomaan Hei fávru lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nuorâiroomaan: Ann-Helén Laestadius roomaan Hei fávru. Tom lii jurgâlâm Sáárákáisá Seurujärvi. Kirje lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân.

Anarâškielâ servi algâttij 1 000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ ‑proojeekt jo ive 2020 já lii jurgâlittám nuorâikiirjijd sämikielân. Taat kirje kulá siämmáá projektân. Pyerrin peellin taan kirjeest lii tot, et kirječällee lii sämmilâš já kirje puáhtá maaŋgânáál uáinusân sämikulttuur.

Hei fávru lii jiečânâs nubbe uási ruotâsämmilii Ann-Hélen Laestadius čäällim Soppero-rááiđust. Neeljiuáság nuorâiroomaanráiđu muštâl Tukholma kuávlust ässee 13-ihásii Agnesist, kote vuálgá ruokkâdávt uuccâđ jieijâs pálgá.

Taat kirje muštâl Agnes kesiluámust. Kuttâ oho Sopperost. Tast šodâččij Agnes pyeremus kesiluámu. Viijmâg-uv sun uáináččij oppeet Henrik, sämmilii puásuiperruu alge, kiäin sun lâi viestâdâllâm já čokkám tiättur piällást čuođijd tiijmijd pääihist Solnast. Luámu tavveen ij kuittâg moonâ vuáváámij mield. Jyelgipállukiedist Agnes kočoduvvoo tukholmalâžžân, já paifakkist Henrik oro omâsin ige sun pyevti teivâđ Agnesáin. Aaibâs tego kiinii ličij meridâm, et Agnes ij lah tuárvi pyeri Henrikân. Olâttâsreeivâ peht Agnes finnee kuittâg vyerdimettumis ustev – já puoh muttoo.

Ann-Hélen Laestadius romaneh láá lamaš hirmâd pivnoheh Ruotâst jo maaŋgâid iivijd. Ive 2016 čällee uážui August-palhâšume, mii lii puoh tehálumos kirjálâšvuotâpalhâšume Ruotâst. 

Kirje puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio.brecciaroli@gmail.com). Tom puáhtá meiddei uástiđ Duodji Shopist Sajosist.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...