Ann-Helén Laestadius nuorâiroomaan Hei fávru lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nuorâiroomaan: Ann-Helén Laestadius roomaan Hei fávru. Tom lii jurgâlâm Sáárákáisá Seurujärvi. Kirje lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân.

Anarâškielâ servi algâttij 1 000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ ‑proojeekt jo ive 2020 já lii jurgâlittám nuorâikiirjijd sämikielân. Taat kirje kulá siämmáá projektân. Pyerrin peellin taan kirjeest lii tot, et kirječällee lii sämmilâš já kirje puáhtá maaŋgânáál uáinusân sämikulttuur.

Hei fávru lii jiečânâs nubbe uási ruotâsämmilii Ann-Hélen Laestadius čäällim Soppero-rááiđust. Neeljiuáság nuorâiroomaanráiđu muštâl Tukholma kuávlust ässee 13-ihásii Agnesist, kote vuálgá ruokkâdávt uuccâđ jieijâs pálgá.

Taat kirje muštâl Agnes kesiluámust. Kuttâ oho Sopperost. Tast šodâččij Agnes pyeremus kesiluámu. Viijmâg-uv sun uáináččij oppeet Henrik, sämmilii puásuiperruu alge, kiäin sun lâi viestâdâllâm já čokkám tiättur piällást čuođijd tiijmijd pääihist Solnast. Luámu tavveen ij kuittâg moonâ vuáváámij mield. Jyelgipállukiedist Agnes kočoduvvoo tukholmalâžžân, já paifakkist Henrik oro omâsin ige sun pyevti teivâđ Agnesáin. Aaibâs tego kiinii ličij meridâm, et Agnes ij lah tuárvi pyeri Henrikân. Olâttâsreeivâ peht Agnes finnee kuittâg vyerdimettumis ustev – já puoh muttoo.

Ann-Hélen Laestadius romaneh láá lamaš hirmâd pivnoheh Ruotâst jo maaŋgâid iivijd. Ive 2016 čällee uážui August-palhâšume, mii lii puoh tehálumos kirjálâšvuotâpalhâšume Ruotâst. 

Kirje puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio.brecciaroli@gmail.com). Tom puáhtá meiddei uástiđ Duodji Shopist Sajosist.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...