Ann-Helén Laestadius nuorâiroomaan Hei fávru lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nuorâiroomaan: Ann-Helén Laestadius roomaan Hei fávru. Tom lii jurgâlâm Sáárákáisá Seurujärvi. Kirje lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân.

Anarâškielâ servi algâttij 1 000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ ‑proojeekt jo ive 2020 já lii jurgâlittám nuorâikiirjijd sämikielân. Taat kirje kulá siämmáá projektân. Pyerrin peellin taan kirjeest lii tot, et kirječällee lii sämmilâš já kirje puáhtá maaŋgânáál uáinusân sämikulttuur.

Hei fávru lii jiečânâs nubbe uási ruotâsämmilii Ann-Hélen Laestadius čäällim Soppero-rááiđust. Neeljiuáság nuorâiroomaanráiđu muštâl Tukholma kuávlust ässee 13-ihásii Agnesist, kote vuálgá ruokkâdávt uuccâđ jieijâs pálgá.

Taat kirje muštâl Agnes kesiluámust. Kuttâ oho Sopperost. Tast šodâččij Agnes pyeremus kesiluámu. Viijmâg-uv sun uáináččij oppeet Henrik, sämmilii puásuiperruu alge, kiäin sun lâi viestâdâllâm já čokkám tiättur piällást čuođijd tiijmijd pääihist Solnast. Luámu tavveen ij kuittâg moonâ vuáváámij mield. Jyelgipállukiedist Agnes kočoduvvoo tukholmalâžžân, já paifakkist Henrik oro omâsin ige sun pyevti teivâđ Agnesáin. Aaibâs tego kiinii ličij meridâm, et Agnes ij lah tuárvi pyeri Henrikân. Olâttâsreeivâ peht Agnes finnee kuittâg vyerdimettumis ustev – já puoh muttoo.

Ann-Hélen Laestadius romaneh láá lamaš hirmâd pivnoheh Ruotâst jo maaŋgâid iivijd. Ive 2016 čällee uážui August-palhâšume, mii lii puoh tehálumos kirjálâšvuotâpalhâšume Ruotâst. 

Kirje puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio.brecciaroli@gmail.com). Tom puáhtá meiddei uástiđ Duodji Shopist Sajosist.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....