Šadoi, kuobbârij já tiäpui tieđâliih noomah tärhistuvvojeh: rasistlii noomâ sajan adeluvvoo uđđâ nommâ

Šaddotietteeh pirrâ maailm láá meridâm mutteđ maŋgâi šadoi tieđâlijd noomâid tagarijn tábáhtusâin ko noomâ uássin lii rasistlâš termâ. Tággáár miärádâs lii vuosmuš, mii tieđâlijn noomâin lii tohhum. Noomâi muttemist lii jienâstum aalmugijkoskâsii šaddotieđâlii konferensist Madridist syeinimáánu loopâst. Iävtuttâs noomâi muttemân tovváin maadâafriklii Nelson Mandela University -ollâopâttuv taksonomistkyevtis Gideon Smith já Estrela Figueiredo. Nubástus tuhhiittui jienâigijn 351–205.

Miärádâs kuáská iälánij tieđâlii noomâst leijee caffra-sáánán já ton variantáid. Taat sääni lii kevttum historjá ääigi eereeb iärrás tevkisliiškág ulmuin. Taan ääigi säne kevttim Maadâ-Afrikist sáttá tuálvuđ ton kevttee kiddâgâsân. Miärádâs miäldásávt paijeel 200 šado, kuobbâr já tiäpu nommâ muttoo ive 2026. Talle noomâst leijee caffra-uási sajan puátá afr-algâsâš variaatio, mii čuujoot Afrikân. Ovdâmerkkân kooraalmuoráid kullee muorâ Erythrina caffra nommâ muttoo Erythrina affran.

Puátteevuođâst njuolgâdusâin kiddejuvvoo eenâb huámášume šadoi noomâtmân. Caffra lasseen eettisávt váddáseh láá meid noomah, moh čujotteh ovdâmerkkân uárjikaavpijn hiettâm ulmuid. Noomâi eettisâšvuođâ kieđâvuš puátteevuođâst sierâ komitea. Táválávt šlaajâ kavnâm tiettee uážžu kästiđ kávnusis, mut komitea puáhtá puátteevuođâst hilgođ nommâiävtuttâs, jis kiäččoo, et tot luávkkáá ulmuid.

Rasistlij šaddonomâttâsâi lasseen uáivipohčâsijd tovâtteh meid ellei nomâttem rasistij, fasistij já eres tuáruid tovâttem ulmui mield. Ovdâmerkkân ruškis, čalmettes koppakuorijâš Anophthalmus hitleri lii nomâttum Adolf Hitler mield. Muocâšlaajâ Hypopta mussolinii vist lii finnim noomâs Benito Mussolinist. Taat šlaajâ iälust Libyast, mii lâi ohtâ almaidittum enâmijn Mussolini ääigi. Taah šlaajah láá kavnum ton ääigi ko Hitler já Mussolini láin vääldist.

Motomeh tiettuu äššitobdeeh láá poollâm, et noomâi vijđes muttem toovât moive tieđâlii kirjálâšvuođâst. Noomâi muttem kyeditteijeeh vist argumentisteh, et tiettust-uv kalga pyehtiđ pajediđ äššin historjálijd čuolmâid eres ohtsâškudij ašijgijn. Sij láá iloliih tast, et vuosâlävkki noomâi muttemân lii tääl valdum.

Käldeeh:

– Kasvien nimet uudistuvat: Rasistiset termit poistetaan tieteellisistä nimistä (yle.fi)

– Botanists vote to remove racist reference from plants’ scientific names (www.theguardian.com)

– Hundreds of racist plant names will change after historic vote by botanists (www.nature.com)

Kove: Bishnu Sarangi (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...

Nabai maid tun poorgah?

Kii tun lah? Taan koččâmušân ulmuuh läävejeh västidiđ vistig jieijâs noomáin, mii lii vissâ aaibâs pyeri tiätu uápásmemproosees aalgâst: liihân tuođâi-uv älkkeb čujottiđ tiätu...

Fastes kyele muččâdvuotâ

Čuávum Färsuolluin UArctic 2026 -kongresist postersessio, já tobbeen ohtâ poster kiddee muu huámášume. Nord Universitet -ollâopâttuv totkei Nadezda Nazarova já Hindertje Hoarau-Heemstra poster paječaalâ...

Mon ennuv ullo­sukká­paarâ kolgâččij teikâ uážuččij mäksiđ? 

Suháh láá nuuvtá Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid...