Ann-Helén Laestadius nuorâiroomaan Hei fávru lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nuorâiroomaan: Ann-Helén Laestadius roomaan Hei fávru. Tom lii jurgâlâm Sáárákáisá Seurujärvi. Kirje lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân.

Anarâškielâ servi algâttij 1 000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ ‑proojeekt jo ive 2020 já lii jurgâlittám nuorâikiirjijd sämikielân. Taat kirje kulá siämmáá projektân. Pyerrin peellin taan kirjeest lii tot, et kirječällee lii sämmilâš já kirje puáhtá maaŋgânáál uáinusân sämikulttuur.

Hei fávru lii jiečânâs nubbe uási ruotâsämmilii Ann-Hélen Laestadius čäällim Soppero-rááiđust. Neeljiuáság nuorâiroomaanráiđu muštâl Tukholma kuávlust ässee 13-ihásii Agnesist, kote vuálgá ruokkâdávt uuccâđ jieijâs pálgá.

Taat kirje muštâl Agnes kesiluámust. Kuttâ oho Sopperost. Tast šodâččij Agnes pyeremus kesiluámu. Viijmâg-uv sun uáináččij oppeet Henrik, sämmilii puásuiperruu alge, kiäin sun lâi viestâdâllâm já čokkám tiättur piällást čuođijd tiijmijd pääihist Solnast. Luámu tavveen ij kuittâg moonâ vuáváámij mield. Jyelgipállukiedist Agnes kočoduvvoo tukholmalâžžân, já paifakkist Henrik oro omâsin ige sun pyevti teivâđ Agnesáin. Aaibâs tego kiinii ličij meridâm, et Agnes ij lah tuárvi pyeri Henrikân. Olâttâsreeivâ peht Agnes finnee kuittâg vyerdimettumis ustev – já puoh muttoo.

Ann-Hélen Laestadius romaneh láá lamaš hirmâd pivnoheh Ruotâst jo maaŋgâid iivijd. Ive 2016 čällee uážui August-palhâšume, mii lii puoh tehálumos kirjálâšvuotâpalhâšume Ruotâst. 

Kirje puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio.brecciaroli@gmail.com). Tom puáhtá meiddei uástiđ Duodji Shopist Sajosist.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...

Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân,...