Čapis mietâmiäđušijneh já muorâkäärdi äŋgiris huurájeijeeh

Tääl lii pyeremus äigi uussâđ meccimuorjijd já mudoi-uv navdâšiđ keesi ivnáás kukkáin. Ko herskud njaalgâ luámánijguin teikâ sorijguin, te ij ain mušte, ete miäđušijnijttáá já eres kavjejeijeittáá ij puávtáččii tom porgâđ. Taah uccâ tivrááh láá eellimiähtu ulmuid. Keesi ääigi mun orom olgon jieččân muorâkäärdist nuuvt ennuv ko máhđulâš. Mun puávtám kuldâliđ luudij lávlum já keččâđ ko hoppuus mietâmiäđušijneh já hurváás miäđušijneh kirdeh kukkáást nuubán. Pieggâ lii liägus, já piäiváš lieggee. Taam teevstâ čälidijnân stuorrâ miäđušijn kiirdij muu lappâd.

Ko mun lijjim keččâmin jieččân muorâkäärdist hurijdeijee viäpsáid, miäđušijnijd já mietâmiäđušijnijd, te mun suogârdâlškuottim, ete maid mun tiäđám toi elimist. Jis mun aaibâs rehelâš lam, te jiemba maiden. Ij ávttám eres ko tuđhâškyettiđ, mii mietâmiäđušijnijn já eres huurájeijein lii čallum jieškote-uvlágánijn käldein. Mun luvâškuottim puohlágánijd nettisiijđoid, já mun kavnim-uv viehâ ennuv uđđâ tiäđuid – sehe ilolijd et sorolijd tiäđuid. Tiettih-uv tun, ete tuše veepsis lii vildâellee, miäđušijn lii ävkkiellee mutâ mietâmiäđušijn lii joba puovtâdâsellee? 

Hiävušmiäđušijn

Mietâmiäđušijntipšo Suomâst tovle já tääl

Mietâmiäđušijntipšo lii hárjuttum Suomâst jo 250 ihheed. Yle muštâlij uđđâsist kesimáánust, ete Tervolast lii vuáđudum miäđušijnkärdi, kost lii härvinâš, algâalgâlâš mietâmiäđušijnnääli: ”Tavekuávlu tevkis mietâmiäđušijn” teikâ ”čapis miäđušijn” (Apis mellifera mellifera, suomâkielân ”Pohjolan tumma mehiläinen” teikâ ”musta mehiläinen”). Tááláá ääigi Tervolast, Loue Lappia áámmátopâttuvâst, láá käävci miäđušijnpiervâlid. Suomâst láá tuše muáddi miäđušijnpiemmee. Sij puohah piemmih čapis mietâmiäđušijnijd. Ruotâst tile lii váhá pyereeb. Tobbeen piemmeeh láá suullân 400.

Čapis mietâmiäđušijn poođij teehin tavas majemuu jieŋâpaje maŋa. Taat mietâmiäđušijnnääli lâi meid vuosmuš, mii puohtui Suomân jo 1700-lovvoost Ruotâst. Čapis mietâmiäđušijneh lijjii eenâb ko eres miäđušijneh, já 1850-lovvoost toi lavdâm lâi puoh vijđásumos maailmist. 1800-lovo loopâst puáhtojii eres-uv mietâmiäđušijnnäälih Suomân. Čapis mietâmiäđušijn masa lappui Suomâst 1960-lovvoost, kuás tagareh näälih ko italialâš  já krainilâš mietâmiäđušijn pottii ton sajan. Mietâmiäđušijnnäälih pyehtih ruossâlistuđ koskânis, mii puáhtá vaiguttiđ toi luándun.

Čapis mietâmiäđušijneh láá säävrih, já toh láá pyereest vuáhádum Suomâ hástulii já muttojeijee šoŋŋâdâhân. Toh tálvásteleh pyereest já tarbâseh tuše uccáá raavvâd tälviv. Čapis mietâmiäđušijneh valmâšteh mieđâ hiävuštoŋŋâsij liäđusijn, mii ij lah ain älkkee.

Kärdinmiäđušijn

Luándust jyehi tivre já kukká lii mávsulâš já taarbâšlâš

Must lii váhá vaigâd jurdâččiđ, ete mietâmiäđušijn lii puovtâdâsellee tego kussâ teikkâ savzâ. Suomâst láá 235 miäđušijnšlaaijâd. Kärdimiäđušijneh láá tuše ohtâ šlaajâ. Huolâ, ete kavjejeijeeh láppojeh, ij kuoskâ kärdimietâmiäđušijnáid pic eres miäđušijnšlaajáid, tastko ulmuuh piemmih kärdimietâmiäđušijnijd. Luándu ferttee siäiluttiđ maaŋgâhámásâšvuođâs, vâi kavjejeijeešlaajah siäiluččii. 

Ulmuuh halijdeh, ete šiljoh láá čurgâdeh, já tondiet sij kevttih ennuv ääigi sino tipšomân, teikâ šiljoost lii joba oljočievrâase. Niijtoh já kiedih láá lappum, mii lii hyenes äšši meid mietâmiäđušijnáid. Rotomeecih láppojeh, tastko tarbâšuvvojeh lase piälduh. Mietâmiäđušijneh tarbâseh maaŋgâlágánijd kukkáid ravâdâssân. Motomeh šlaajah kevttih tuše oovtâ kukkášlaajâ. Ovdâmerkkân härvinâš ”äijihhattâmiäđušijn” (suomâkielân ukonhattukimalainen) kiävttá vain äijihhaatâid. Must láá kyehti Aconitum-šlaajâ muorâkäärdist: Aconitum napellusAconitum x stoerkianum. Toh kukkiiškyetih eidu tääl, já mun vuárdám moovtâ, et magareh huurájeijeeh toi kuuvl puátih.

Maht puávtáččij išediđ mietâmiäđušijnijd já eres kavjejeijeid? Tom puáhtá porgâđ maaŋgânáál. Puáhtá vuáđudiđ uccâ nijttuu veikkâ ráiđutáálu tyehišiiljon. Puáhtá šoddâdiđ maaŋgâlágánijd kukkáid. Šaddokärdi-uv iššeed, jis miäđušijneh já eres kavjejeijeeh mákkojeh tobbeen. Čohčuv uážžu šiev šaddoid, já talle ehidâsveeigist puáhtá navdâšiđ veikkâ teejâst mieđáin. Čuávuváá tove ko tun uáináh uccâ já äŋgiris mietâmiäđušijn kirdemin, te muštáhhân kijtteđ tom.

Koveh: Tauno Erik (Wikimedia Commons, artikkâlkove) já Jaana Kuusela (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...