Čapis mietâmiäđušijneh já muorâkäärdi äŋgiris huurájeijeeh

Tääl lii pyeremus äigi uussâđ meccimuorjijd já mudoi-uv navdâšiđ keesi ivnáás kukkáin. Ko herskud njaalgâ luámánijguin tâi sorijguin, te ij ain mušte, ete miäđušijnijttáá já eres kavjejeijeittáá ij puávtáččii tom porgâđ. Taah uccâ tivrááh láá eellimiähtu ulmuid. Keesi ääigi mun orom olgon jieččân muorâkäärdist nuuvt ennuv ko máhđulâš. Mun puávtám kuldâliđ luudij lávlum já keččâđ ko hoppuus mietâmiäđušijneh já hurváás miäđušijneh kirdeh kukkáást nuubán. Pieggâ lii liägus, já piäiváš lieggee. Taam teevstâ čälidijnân stuorrâ miäđušijn kiirdij muu lappâd.

Ko mun lijjim keččâmin jieččân muorâkäärdist hurijdeijee viäpsáid, miäđušijnijd já mietâmiäđušijnijd, te mun suogârdâlškuottim, ete maid mun tiäđám toi elimist. Jis mun aaibâs rehelâš lam, te jiemba maiden. Ij ávttám eres ko tuđhâškyettiđ, mii mietâmiäđušijnijn já eres huurájeijein lii čallum jieškote-uvlágánijn käldein. Mun luvâškuottim puohlágánijd nettisiijđoid, já mun kavnim-uv viehâ ennuv uđđâ tiäđuid – sehe ilolijd já sorolijd tiäđuid. Tiettih-uv tun, ete tuše veepsis lii vildâellee, miäđušijn lii ävkkiellee mutâ mietâmiäđušijn lii joba puovtâdâsellee? 

Hiävušmiäđušijn

Mietâmiäđušijntipšo Suomâst tovle já tääl

Mietâmiäđušijntipšo lii hárjuttum Suomâst jo 250 ihheed. Yle muštâlij uđđâsist kesimáánust, ete Tervolast lii vuáđudum miäđušijnkärdi, kost lii härvinâš, algâalgâlâš mietâmiäđušijnnääli: ”Tavekuávlu tevkis mietâmiäđušijn” teikâ ”čapis miäđušijn” (Apis mellifera mellifera, suomâkielân ”Pohjolan tumma mehiläinen” teikâ ”musta mehiläinen”). Tááláá ääigi Tervola Lappia-áámmátopâttuvâst láá käävci miäđušijnpiervâlid. Suomâst láá tuše muáddi miäđušijnpiemmee. Sij puohah piemmih čapis mietâmiäđušijnijd. Ruotâst tile lii váhá pyereeb. Tobbeen piemmeeh láá suullân 400.

Čapis mietâmiäđušijn poođij teehin tavas majemuu jieŋâpaje maŋa. Taat mietâmiäđušijnnääli lâi meid vuosmuš, mii puohtui Suomân jo 1700-lovvoost Ruotâst. Čapis mietâmiäđušijneh lijjii eenâb ko eres miäđušijneh, já 1850-lovvoost toi lavdâm lâi puoh vijđásumos maailmist. 1800-lovo loopâst puáhtojii eres-uv mietâmiäđušijnnäälih Suomân. Čapis mietâmiäđušijn masa lappui Suomâst 1960-lovvoost, kuás tagareh näälih ko italialâš  já krainilâš mietâmiäđušijn pottii ton sajan. Mietâmiäđušijnnäälih pyehtih ruossâlistuđ koskânis, mii puáhtá vaiguttiđ toi jiešvuođáid.

Čapis mietâmiäđušijneh láá säävrih, já toh láá pyereest vuáhádum Suomâ hástulii já muttojeijee šoŋŋâdâhân. Toh tálvásteleh pyereest já tarbâseh tuše uccáá raavvâd tälviv. Čapis mietâmiäđušijneh valmâšteh mieđâ hiävuštoŋŋâsij liäđusijn, mii ij lah ain älkkee.

Kärdimiäđušijn

Luándust jyehi tivre já kukká lii mávsulâš já taarbâšlâš

Must lii váhá vaigâd jurdâččiđ, ete mietâmiäđušijn lii puovtâdâsellee tego kussâ tâi savzâ. Suomâst láá 235 miäđušijnšlaaijâd. Kärdimiäđušijneh láá tuše ohtâ šlaajâ. Huolâ, ete kavjejeijeeh láppojeh, ij kuoskâ kärdimietâmiäđušijnáid pic eres miäđušijnšlaajáid, tastko ulmuuh piemmih kärdimietâmiäđušijnijd. Luándu ferttee siäiluttiđ maaŋgâhámásâšvuođâs, vâi kavjejeijeešlaajah siäiluččii. 

Ulmuuh halijdeh, ete šiljoh láá čurgâdeh, já tondiet sij kevttih ennuv ääigi sino tipšomân, teikâ šiljoost lii joba oljočievrâase. Niijtoh já kiedih láá lappum, mii lii hyenes äšši meid mietâmiäđušijnáid. Rotomeecih láppojeh, tastko tarbâšuvvojeh lase piälduh. Mietâmiäđušijneh tarbâseh maaŋgâlágánijd kukkáid ravâdâssân. Motomeh šlaajah kevttih tuše oovtâ kukkášlaajâ. Ovdâmerkkân härvinâš ”äijihhattâmiäđušijn” (suomâkielân ukonhattukimalainen) kiävttá vain äijihhaatâid. Must láá kyehti Aconitum-šlaajâ muorâkäärdist: Aconitum napellusAconitum x stoerkianum. Toh kukkiiškyetih eidu tääl, já mun vuárdám moovtâ, et magareh huurájeijeeh toi kuuvl puátih.

Maht puávtáččij išediđ mietâmiäđušijnijd já eres kavjejeijeid? Tom puáhtá porgâđ maaŋgânáál. Puáhtá vuáđudiđ uccâ nijttuu veikkâ ráiđutáálu tyehišiiljon. Puáhtá šoddâdiđ maaŋgâlágánijd kukkáid. Šaddokärdi-uv iššeed, jis miäđušijneh já eres kavjejeijeeh mákkojeh tobbeen. Čohčuv uážžu šiev šaddoid, já talle ehidâsveeigist puáhtá navdâšiđ veikkâ teejâst mieđáin. Čuávuváá tove ko tun uáináh uccâ já äŋgiris mietâmiäđušijn kirdemin, te muštáhhân kijtteđ tom.

Koveh: Tauno Erik (Wikimedia Commons, artikkâlkove) já Jaana Kuusela (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...