WHO uárnee etičuákkim apinapuáhu levânem tiet

Maailm tiervâsvuotâornijdume (WHO) uárnee etičuákkim Kongo täsivääldist levânâm Mpox-virus ađai apinapuáhu tiet. Čuákkim ulmen lii árvuštâllâđ, et lii-uv apinapuákku maailmvijđosâš tiervâsvuotâuhke.

Ive 2023 rääjist Kongost láá vuottum 27 000 apinapuákkutábáhtussâd. Paijeel tuhháát olmožid láá jáámmám taavdân. Stuorrâ uási tain láá párnááh.

Neelji Afrik enâmist – Ruandast, Keniast, Burundist já Ugandast – láá kavnum 50 apinapuákkunjuámumid. Täin enâmijn apinapuákku ij lah ovdil tiettum.

WHO-ornijdume savâjođetteijee Tedros Adhanom Ghebreyesus muštâl, et čuákkim tuálloo, tastko apinapuákku lii levânâm Kongo täsivääldi naaburenâmáid. Riskân lii, et virus leevvân vijđásubbooht Afrikist já ton ulguubel-uv. WHO mield cuákkim tuálloo nuuvt forgâ ko máhđulâš, mut tađe tärkkilub peivimeeri ij lah tiäđust.

Apinapuáhu tááláš variant Clade 1b toovât ittum ubâ roopân, já tot njuámu táválii liškekontakt peht. Virus njuámu meid eenist páárnán, já epiduvvoo, et tot toovât cuovkkânmijd já kuáhtujämimijd.

Ive 2022 apinapuáhust levânij ereslágán já ucceeb varâlâš variant maailmvijđosávt. Taat variant njuámui enâmustáá seksuaallij ohtâvuođâi peht. Talle WHO kulluuttij aalmugijkoskâsii etitile, mii nuuvâi kiđđuv 2023. Ovdil WHO lii kulluuttâm ovdâmerkkân ebola já koronavirus aalmugijkoskâsâžžân aalmugtiervâsvuotâuhken.

Käldeeh:

– WHO järjestää hätäkokouksen apinarokon leviämisen vuoksi (yle.fi)

– WHO kutsuu hätäkokouksen apinarokon leviämisen takia (www.hs.fi)

– WHO: Hätäkokous apinarokon leviämisen takia (www.iltalehti.fi)

Kove: United States Mission Geneva (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...