WHO uárnee etičuákkim apinapuáhu levânem tiet

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO uárnee etičuákkim Kongo täsivääldist levânâm Mpox-virus ađai apinapuáhu tiet. Čuákkim ulmen lii árvuštâllâđ, et lii-uv apinapuákku maailmvijđosâš tiervâsvuotâuhke.

Ive 2023 rääjist Kongost láá vuottum 27 000 apinapuákkutábáhtussâd. Paijeel tuhháát olmožid láá jáámmám taavdân. Stuorrâ uási tain láá párnááh.

Neelji Afrik enâmist – Ruandast, Keniast, Burundist já Ugandast – láá kavnum 50 apinapuákkunjuámumid. Täin enâmijn apinapuákku ij lah ovdil tiettum.

WHO-ornijdume savâjođetteijee Tedros Adhanom Ghebreyesus muštâl, et čuákkim tuálloo, tastko apinapuákku lii levânâm Kongo täsivääldi naaburenâmáid. Riskân lii, et virus leevvân vijđásubbooht Afrikist sehe ton ulguubel-uv. WHO mield cuákkim tuálloo nuuvt forgâ ko máhđulâš, mut tađe tärkkilub peivimeeri ij lah tiäđust.

Apinapuáhu tááláš variant Clade 1b toovât ittum ubâ roopân, já tot njuámu táválii liškekontakt peht. Virus njuámu meid eenist páárnán, já epiduvvoo, et tot toovât cuovkkânmijd sehe jáámmám šoddâmijd.

Ive 2022 apinapuáhust levânij ereslágán já ucceeb varâlâš variant maailmvijđosávt. Taat variant njuámui enâmustáá seksuaallij ohtâvuođâi peht. Talle WHO kulluuttij almugijkoskâsii etitile, mii nuuvâi kiđđuv 2023. Ovdil WHO lii kulluuttâm ovdâmerkkân ebola já koronavirus almugijkoskâsâžžân aalmugtiervâsvuotâuhken.

Käldeeh:

– WHO järjestää hätäkokouksen apinarokon leviämisen vuoksi (yle.fi)

– WHO kutsuu hätäkokouksen apinarokon leviämisen takia (www.hs.fi)

– WHO: Hätäkokous apinarokon leviämisen takia (www.iltalehti.fi)

Kove: United States Mission Geneva (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...