WHO uárnee etičuákkim apinapuáhu levânem tiet

Maailm tiervâsvuotâornijdume (WHO) uárnee etičuákkim Kongo täsivääldist levânâm Mpox-virus ađai apinapuáhu tiet. Čuákkim ulmen lii árvuštâllâđ, et lii-uv apinapuákku maailmvijđosâš tiervâsvuotâuhke.

Ive 2023 rääjist Kongost láá vuottum 27 000 apinapuákkutábáhtussâd. Paijeel tuhháát olmožid láá jáámmám taavdân. Stuorrâ uási tain láá párnááh.

Neelji Afrik enâmist – Ruandast, Keniast, Burundist já Ugandast – láá kavnum 50 apinapuákkunjuámumid. Täin enâmijn apinapuákku ij lah ovdil tiettum.

WHO-ornijdume savâjođetteijee Tedros Adhanom Ghebreyesus muštâl, et čuákkim tuálloo, tastko apinapuákku lii levânâm Kongo täsivääldi naaburenâmáid. Riskân lii, et virus leevvân vijđásubbooht Afrikist já ton ulguubel-uv. WHO mield cuákkim tuálloo nuuvt forgâ ko máhđulâš, mut tađe tärkkilub peivimeeri ij lah tiäđust.

Apinapuáhu tááláš variant Clade 1b toovât ittum ubâ roopân, já tot njuámu táválii liškekontakt peht. Virus njuámu meid eenist páárnán, já epiduvvoo, et tot toovât cuovkkânmijd já kuáhtujämimijd.

Ive 2022 apinapuáhust levânij ereslágán já ucceeb varâlâš variant maailmvijđosávt. Taat variant njuámui enâmustáá seksuaallij ohtâvuođâi peht. Talle WHO kulluuttij aalmugijkoskâsii etitile, mii nuuvâi kiđđuv 2023. Ovdil WHO lii kulluuttâm ovdâmerkkân ebola já koronavirus aalmugijkoskâsâžžân aalmugtiervâsvuotâuhken.

Käldeeh:

– WHO järjestää hätäkokouksen apinarokon leviämisen vuoksi (yle.fi)

– WHO kutsuu hätäkokouksen apinarokon leviämisen takia (www.hs.fi)

– WHO: Hätäkokous apinarokon leviämisen takia (www.iltalehti.fi)

Kove: United States Mission Geneva (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...