WHO uárnee etičuákkim apinapuáhu levânem tiet

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO uárnee etičuákkim Kongo täsivääldist levânâm Mpox-virus ađai apinapuáhu tiet. Čuákkim ulmen lii árvuštâllâđ, et lii-uv apinapuákku maailmvijđosâš tiervâsvuotâuhke.

Ive 2023 rääjist Kongost láá vuottum 27 000 apinapuákkutábáhtussâd. Paijeel tuhháát olmožid láá jáámmám taavdân. Stuorrâ uási tain láá párnááh.

Neelji Afrik enâmist – Ruandast, Keniast, Burundist já Ugandast – láá kavnum 50 apinapuákkunjuámumid. Täin enâmijn apinapuákku ij lah ovdil tiettum.

WHO-ornijdume savâjođetteijee Tedros Adhanom Ghebreyesus muštâl, et čuákkim tuálloo, tastko apinapuákku lii levânâm Kongo täsivääldi naaburenâmáid. Riskân lii, et virus leevvân vijđásubbooht Afrikist já ton ulguubel-uv. WHO mield cuákkim tuálloo nuuvt forgâ ko máhđulâš, mut tađe tärkkilub peivimeeri ij lah tiäđust.

Apinapuáhu tááláš variant Clade 1b toovât ittum ubâ roopân, já tot njuámu táválii liškekontakt peht. Virus njuámu meid eenist páárnán, já epiduvvoo, et tot toovât cuovkkânmijd já kuáhtujämimijd.

Ive 2022 apinapuáhust levânij ereslágán já ucceeb varâlâš variant maailmvijđosávt. Taat variant njuámui enâmustáá seksuaallij ohtâvuođâi peht. Talle WHO kulluuttij aalmugijkoskâsii etitile, mii nuuvâi kiđđuv 2023. Ovdil WHO lii kulluuttâm ovdâmerkkân ebola já koronavirus aalmugijkoskâsâžžân aalmugtiervâsvuotâuhken.

Käldeeh:

– WHO järjestää hätäkokouksen apinarokon leviämisen vuoksi (yle.fi)

– WHO kutsuu hätäkokouksen apinarokon leviämisen takia (www.hs.fi)

– WHO: Hätäkokous apinarokon leviämisen takia (www.iltalehti.fi)

Kove: United States Mission Geneva (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...