WHO uárnee etičuákkim apinapuáhu levânem tiet

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO uárnee etičuákkim Kongo täsivääldist levânâm Mpox-virus ađai apinapuáhu tiet. Čuákkim ulmen lii árvuštâllâđ, et lii-uv apinapuákku maailmvijđosâš tiervâsvuotâuhke.

Ive 2023 rääjist Kongost láá vuottum 27 000 apinapuákkutábáhtussâd. Paijeel tuhháát olmožid láá jáámmám taavdân. Stuorrâ uási tain láá párnááh.

Neelji Afrik enâmist – Ruandast, Keniast, Burundist já Ugandast – láá kavnum 50 apinapuákkunjuámumid. Täin enâmijn apinapuákku ij lah ovdil tiettum.

WHO-ornijdume savâjođetteijee Tedros Adhanom Ghebreyesus muštâl, et čuákkim tuálloo, tastko apinapuákku lii levânâm Kongo täsivääldi naaburenâmáid. Riskân lii, et virus leevvân vijđásubbooht Afrikist sehe ton ulguubel-uv. WHO mield cuákkim tuálloo nuuvt forgâ ko máhđulâš, mut tađe tärkkilub peivimeeri ij lah tiäđust.

Apinapuáhu tááláš variant Clade 1b toovât ittum ubâ roopân, já tot njuámu táválii liškekontakt peht. Virus njuámu meid eenist páárnán, já epiduvvoo, et tot toovât cuovkkânmijd sehe jáámmám šoddâmijd.

Ive 2022 apinapuáhust levânij ereslágán já ucceeb varâlâš variant maailmvijđosávt. Taat variant njuámui enâmustáá seksuaallij ohtâvuođâi peht. Talle WHO kulluuttij almugijkoskâsii etitile, mii nuuvâi kiđđuv 2023. Ovdil WHO lii kulluuttâm ovdâmerkkân ebola já koronavirus almugijkoskâsâžžân aalmugtiervâsvuotâuhken.

Käldeeh:

– WHO järjestää hätäkokouksen apinarokon leviämisen vuoksi (yle.fi)

– WHO kutsuu hätäkokouksen apinarokon leviämisen takia (www.hs.fi)

– WHO: Hätäkokous apinarokon leviämisen takia (www.iltalehti.fi)

Kove: United States Mission Geneva (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...