Olympialiih älgih onne Pariisist – vala ennuv liipuh já ijjâsajeh finnimnáál

Olympialij lekkâmjuhleh láá onne, vástuppeeivi. Taah láá vuosmuuh kesiolympialiih 12 ihán Euroopist. Meiddei Suomâ president Alexander Stubb lii mađhâšâm kálguinis Susanne Innes-Stubbáin čuávvuđ olympialijd.

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) mield čyeđeh tuhátteh liipuh láá ain vyebdimnáál. Iänááš liipuh láá vyebdimnáál resale-saajeest: ulmuuh láá maŋgâ mánuppaje tassaaš uástám liipuid já láá tääl vyebdimin taid virgálij kiäinui mield.

Meiddei pivnohis tábáhtussáid tego almai čyeđe meetter finalân láá val liipuh finnimnáál. Hälbimuuh liipuh vyelgih fáárun 295 euroin, ko vist tivrâsumosijn ferttee mäksiđ joba 1 000 eurod. Meiddei eres tábáhtuumijd tego hockeyn, suhâmân já kietâpáálun láá hälbis liipuh finnimnáál joba viiđáinluvvijn euroin. Meiddei jyelgipálluspelláid, moh spiällojeh Pariisi ulguubeln, lii ennuv saje.

Organisaatio ij lah huolâst vuobdum liipui meereest. Ton mield lipui vyebdim lii taan räi luhostum eromâš pyereest já meiddei olympialij ääigi vuábdojeh ain liipuh.

Pariisi hooteelsuárgán olympialiih oroh lemin čuolmâ: ijjâsajeh iä lah tievâ. Tot, kote tijmá taan ääigi iiskâi väridiđ hooteelviste olympialij ááigán, ferttij mäksiđ ijjâsajestis uáli jo sálttáás hade. Tääl hadeh láá njeeijâm. Maaŋgâs oroh eidu velttimin Pariisi čuávuvái kyevti oho ääigi stuorrâ olmoošhivvâduvâi keežild. Maaŋgâs oroh meid monâmin tuše peivimookán Pariisin, ađai sij iä keevti páihálijd ijjâsoojijd ollágin.

Tutkâmeh čäittih, et hotelleh iä lah ubâ 80 prosentidgin väridum. Maaŋgah Pariisi hotelleh láá tääl vyeledâm hodijdis, já toh tuáivuh kyessin val majemuu muddoost värideijeid.

Pariisi olympialiih pišteh pajeláhháá kyehti oho. Toh noheh porgemáánu 11. peeivi.

Käldeeh:

– Olympische Spelen starten vandaag, maar veel kaartjes en hotels nog beschikbaar (nos.nl)

– Stubb viettää loppuviikon Pariisin olympialaisissa, venäläisten osallistuminen varjostaa (www.hs.fi)

Kove: Danor Aharon (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...