Mánudáást lii kavnum kuovđâšm, mii sáttá toimâđ puáttee­vuođâst astronautij toorjâ­sajattâhhân

Italialâš totkeejuávkku lii kavnâm kuovđâšm Mánudáást ”Rávhálâšvuođâ meerâst” valdum tutkakuuvijn. Koveh váldojii jo ive 2010. Tot lii vuosmuš kuovđâšm, mii lii kavnum Mánudáást. Ovdil tobbeen lijjii kavnum tuše källeevuovdah. Geologij mielâst Mánudáást láá kuittâg čyeđeh kuovđâšmeh.

Rávhálâšvuođâ meerâ lii Mánudáá peeivitäsideijee aldasijn, já tot uáinoo Eennâm räi. Pegâlmâs Apollo 11 -rakkeet siäivui Rávhálâšvuođâ meerân ive 1969.

Kuovđâšm lii ucemustáá 40 meetterid kubduv já máhđulávt paijeel 100 meetterid kieŋŋâl. Tot lii šoddâm laavast miljovneh tâi joba miljardeh iveh tassaaš.

Kuovđâšm sátáččij leđe eromâš toorjâsajattâh ulmuid puátteevuođâst. Räigi lii kuittâg nuuvt kieŋŋâl, ete astronauteh kolgâččii njeeijiđ kuovđâšm poonán ovdâmerkkân hissijn.

Kuovđâšm suojâličij astronautijd ovdâmerkkân liegâsvuođâst. Mánudáá peeivitäsideijee kuávlust liegâsvuotâ mulsâšud pirrâmpeeivi -130 ceehist joba +120 ciäkán. Kuovđâšmist liegâsvuotâ lii čuuvtij täsivub já joba siämmáálágán ko Eennâmpáálu alne.

Kuovđâšm suojâličij ulmuid meid jiegâvarâlii suonjârdmist, meteoriitijn já mánudâškoovjâst.

Sehe Ovtâstum staatah já Kiina áiguh vuolgâttiđ ulmuid Mánudâžân 2030-lovvoost.

Käldeeh:

– Kuusta löytyi luola, joka voisi toimia tukikohtana tulevilla avaruuslennoilla (yle.fi)

– Kuusta löytyi ensi kertaa luola – suojaisi ihmisiä säteilyltä ja lämpö­tilojen vaihteluilta (www.hs.fi)

– Mare Tranquillitatis – rauhallisuuden tukikohta (www.ursa.fi)

Kove: RL GNZLZ (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...