Kanada áigu faallâđ nuuvtá estim nisonáid

Kanada haldâttâs áigu faallâđ nuuvtá äpittesvuođâ estim eennâm puoh suhâjuátkimahasáid nisonáid. Ääšist muštâlij Kanada išeuáiviminister Chrystia Freeland.

Estimpillerij hadde lii Kanadast suullân 205 eurod ivveest. Hormonspiiraal máksá suullân 345 eurod ivveest. Nuuvtá äpittesvuođâ estim faallâm lii Kanada tiervâsvuođâhuolâttâsvuáháduv stuárráámus nubástus maaŋgâlov ihán. Nubástusân kulá meid diabetestalkkâsij kuástádâsâi sajanmäksim. Tiäđáttâsâstis Kanada haldâttâs tiäddut, et estimvuovij já diabetijkkárij talkkâsij kuástádâsah láá ohtâ stuárráámuin suujâin, mii iästá toi kevttim.

− Nisonijn alnestis kolgâččij leđe vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs tiervâsvuođâst já roopâst. Mii vuávám lii faallâđ nuuvtá almolijd estimvuovijd, tego estimpillerijd, hormonspiiraal já joba monnjâestim. Tot meerhâs tom, et oovce miljovn nissoon valjimrijjâvuotâ (freedom of choice) lii tuođâi ”rijjâ”. Já tot meerhâš, et eenâb kanadalijn nisonijn lii rijjâvuotâ meridiđ jieijâs roopâst já elimist, Chrystia Freeland muštâl Kanada vuáváámijn.

Kanada mielâtiervâsvuotâ- já uáiváditteehuolâttâsminister Ya’ara Saks kommentistij ääši návt:

− Mij visásmittep, et nisonijn lii rijjâvuotâ sundáttâllâđ jieijâs puátteevuođâ já meridiđ, kuás sij halijdeh perruu. Kanadaliih iä kolgâččii kuássin karttâđ valjiđ tiervâsvuođâs já rekigij mäksim kooskâst.

Uđâsmittem äigitavlu ij lah vala tiäđust. Tot váátá meid Kanada kuávluhaldâttuvâi tuhhiittem.

Nuuvtá estim nisonáid lii ovdil keččâlum Kanadast Brittilii Kolumbiast já Manitobast.

Käldee:

– Kanada aikoo tarjota ilmaisen ehkäisyn naisille (yle.fi)

Kove: Béria L. Rodríguez (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...