Kanada áigu faallâđ nuuvtá estim nisonáid

Kanada haldâttâs áigu faallâđ nuuvtá äpittesvuođâ estim eennâm puoh suhâjuátkimahasáid nisonáid. Ääšist muštâlij Kanada išeuáiviminister Chrystia Freeland.

Estimpillerij hadde lii Kanadast suullân 205 eurod ivveest. Hormonspiiraal máksá suullân 345 eurod ivveest. Nuuvtá äpittesvuođâ estim faallâm lii Kanada tiervâsvuođâhuolâttâsvuáháduv stuárráámus nubástus maaŋgâlov ihán. Nubástusân kulá meid diabetestalkkâsij kuástádâsâi sajanmäksim. Tiäđáttâsâstis Kanada haldâttâs tiäddut, et estimvuovij já diabetijkkárij talkkâsij kuástádâsah láá ohtâ stuárráámuin suujâin, mii iästá toi kevttim.

− Nisonijn alnestis kolgâččij leđe vuoigâdvuotâ meridiđ jieijâs tiervâsvuođâst já roopâst. Mii vuávám lii faallâđ nuuvtá almolijd estimvuovijd, tego estimpillerijd, hormonspiiraal já joba monnjâestim. Tot meerhâs tom, et oovce miljovn nissoon valjimrijjâvuotâ (freedom of choice) lii tuođâi ”rijjâ”. Já tot meerhâš, et eenâb kanadalijn nisonijn lii rijjâvuotâ meridiđ jieijâs roopâst já elimist, Chrystia Freeland muštâl Kanada vuáváámijn.

Kanada mielâtiervâsvuotâ- já uáiváditteehuolâttâsminister Ya’ara Saks kommentistij ääši návt:

− Mij visásmittep, et nisonijn lii rijjâvuotâ sundáttâllâđ jieijâs puátteevuođâ já meridiđ, kuás sij halijdeh perruu. Kanadaliih iä kolgâččii kuássin karttâđ valjiđ tiervâsvuođâs já rekigij mäksim kooskâst.

Uđâsmittem äigitavlu ij lah vala tiäđust. Tot váátá meid Kanada kuávluhaldâttuvâi tuhhiittem.

Nuuvtá estim nisonáid lii ovdil keččâlum Kanadast Brittilii Kolumbiast já Manitobast.

Käldee:

– Kanada aikoo tarjota ilmaisen ehkäisyn naisille (yle.fi)

Kove: Béria L. Rodríguez (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroop pakkâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi pasepeeivi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs...

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...