Sämikielah já sämikulttuur láá tutkum jo viehâ muudon, mut majemui aaigij Helsig ollâopâttuvâst Felix Mäkelä lii tutkâm uáli jo eromâš fáádá: tavesämikielâlii arvetävgisánáduv kevttim. Sun oovdânpuovtij tutkâmušâs sämikieláid kyeskee konferensist, mii uárnejui roovvâdmáánust Tromsa ollâopâttuvâst. Konferens ääigi sun västidij ustevlávt motomáid koččâmuššáid.
– Kii tun lah já maid tun poorgah?
Mun lam Felix Mäkelä já lam pargoost Aalto-ollâopâttuvâst. Mun lam tääbbin sämikielâi já -kirjálâšvuođâ konferensist, tastko mun lam čáállám gradu tavesämikielâst. Gradust mun lam tutkâm tavesämikielâlii arvetävgisánáduv já tom, kiäh uásálisteh arvetävgisánáduv oovdedmân já tipšomân. Mun lam nuurrâm puoh arvetävgiteermâid já lam čielgim, kost teermah puátih ađai láá-uv toh lovnâsäänih, suárguseh teikâ veik jurgâlusah. Mun lam meiddei analysistám tom, maht teermâi kevttim lii muttum aaigij mield.
– Mondiet eidu taat fáddá?
Idea šoodâi tastmaŋa, ko mun oinim Yle Säämist sahhiittâllâm tavesämikielâlii arvetävgisánáduvâst já tast, lii-uv koččâmâšâst ärbivuáválâš sánádâh vâi láá-uv puoh teermah luávnejum mottoom eres kielâst.
– Lah-uv tun tutkâm tuše tavesämikielâlii arvetävgisánáduv vâi meiddei eres sämikielâi sánáduv?
Mun lam tutkâm tassaažân tuše tavesämikielâlii arvetävgisánáduv. Viärdádâllâm tiet ličij kuittâg pyeri tiettiđ tom, maht jurgâleijeeh já toimâtteijeeh kevttih arvetävgiteermâid jieškođe-uv sämikielâst.
– Maht tuu tutkâmuš juátkoo puátteevuođâst? Láá-uv tust jo vuáváámeh ton háárán?
Mun lam tääl pargoost taggaar projektist, mon ulmen lii ovdediđ suomâkielâ já ruotâkielâ máttááttâs aalmugijkoskâsáid uáppeid, mut mun halijdiččim kuuloold usâškyettiđ náguskirjesaje kostnii já juátkiđ tutkâmuš arvetävgisánáduvâst.
– Kost tun lah oppâm tavesämikielâ?
Mun luvâškuottim tavesämikielâ váhá vahâgist. Muáddi ive tassaaš munjin šoodâi taggaar juurdâ, ete ličij hitruu oppâđ mottoom uđđâ kielâ, veik mottoom algâaalmugkielâ. Vaidâlittee kale tot ij lamaš máhđulâš kaavpugist, kost mun aassim, ige ton aldasijn. Mut talle mun tutkim ääši váhá eenâb neetist já kavnim-uv Helsig ollâopâttuv sämitutkâmuš siijđoid. Tobbeen tavesämikielâ uápuh älgih aaibâs aalgâst. Mun meridim uuccâđ Helsig ollâopâttâhân, já luhhoost muu ucâmuš moonâi čoođâ. Mun valmâštuvvim vistig filosofia kandidaatin Sämitutkâmuš-lájádâsâst já tastmaŋa filosofian maisterin Suomâ-ugrilâš kielâtutkâmuš -lájádâsâst. Stuárráámus uási muu uápuin lijjii tavesämikielâ kuursah. Ovdil uápui aalgâ mun jiem máttám oovtâgin sämikielâ, jiemge mun tiättám keevâtlávt maiden sämmilijn. Tääl mun puávtám kuittâg ettâđ, et mun väljejim rievtis pálgá. Mun mákkojim já oppim čuuvtij. Lâi hirmâd suotâs oppâđ uđđâ aašijd.
– Halijdiččih-uv tun luuhâđ eres-uv sämikielâid motomin?
Mun halijdiččim kale. Tot ličij hirmâd hitruu. Tastko muu eenikielâ lii ruotâkielâ, te tárukielâ oppâm lii munjin älkkee. Siämmáá ääši mun lam huámmášâm sämikielâin. Tavesämikielâ mättim iššeed uáli jo ennuv anarâškielâ ibbeerdmist. Jiešalnees Helsig ollâopâttuvâst tavesämikielâkuursâi lasseen mun čođâldittim oovtâ nuorttâlâškielâkuursâ já juuttim meid anarâškielâkuursâ. Mun halijdiččim oppâđ sárnuđ já čäälliđ anarâškielân. Já tastmaŋa mun halijdiččim meiddei luuhâđ lase nuorttâlâškielâ.
– Halijdiččih-uv tun muštâliđ vala maidnii Anarâš aavis lohheid?
Mun lam uáli jo vaiguttum Anarâškielâ seervi kuástidemtooimâst já olgosadalduvâi meereest. Anarâš aavis lohheid mun halijdiččim ettâđ: ”Luuhâđ kiirjijd já savâstâllâđ tain!”
Konferensist tollum sahâvuáru Anarâškielâ seervi kuástidemtooimâst lii toohâm stuorrâ vaikuttâs Felixân. Sun lii movtáskâm nuuvt ennuv, et konferens maŋa sun lii almottâttâm anarâškielâ oholoppâkuursân. Sun haalijd oppâđ lase, nuuvt ete anarâškielâlii kirjálâšvuođâ luuhâm luhostuuččij pyerebeht.
Kove: Fabrizio Brecciaroli