Šleđgâtubákkij kiävttu lassaan nuorâi juávhust – syemmilij porgottâllâm lii uccom mottoom verd ive 2022 ääigi

Nuorâi ađai 14–20-ihásij šleđgâtubákkij kiävttu lii šoddâm kyevtkiärdásâžžân Suomâst ive 2023, ko tom verdid ihán 2021. Kaandâin šleđgâtubákkijd kevttii piäiválávt kuttâ prooseent já nieidâin vittâ prooseent. Kaandâin táválumos šleđgâtubákkij kevttim lâi vuáđuškoovlâ 8. já 9. luokkaast já nieidâin vist áámmátškoovlâ vuosmuu já nube ive ääigi.

Vuorâsulmui juávhust (20–64-ihásiih) šleđgâtubákkij kiävttu lâi vyeligâš ive 2022: piäiválávt taid keevtij nyevt prooseent sehe nisonijn já almain.

”Šleđgâtubákkij piäiválâš kiävttu lii lasanâm nuorâi kooskâst jotelávt. Tyehin oroh lemin kerdikiävttusiih nuuvt kočodum vape-piergâseh, moh hokâtteleh ivnáás olgohaamijn, mávuigijn já sosiaallii media huámášuumijn”, paahud Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs eromâšäššitobdee Hanna Ollila raportist.

”Nuorah sättih nabdeđ piergâsijd kivsetteemmin, mut toi peht vuáiŋojeh siisâ háituliih amnâseh, moi velttim lii eromâš tehelâš talle ko kiäppái já vuoiŋâšij šoddâm lii val koskân. Piergâsij pyereeb finnimraijiittâs oovtâst aheraijijn liččii teheliih vyevih algâttem estimân”, Ollila juátká.

Syemmilij piäiválâš porgottâllâm kiäppánij ucánjáhháá ive 2022

Syemmilijn 20–64-ihásijn 11 prosentid porgottâllii piäiválávt ive 2022. Almain 12 prosentid já nisonijn 11 prosentid porgottâllii piäiválávt. Majemui muádilov ive ääigi rävisulmui porgottâllâm lii kiäppánâm, mut kiäppánem lii kuittâg hittoom majemui muádi ive ääigi. Porgottâllâm ij meid lah kiäppánâm siämmáá ennuv sierâ viehâjuávhuin.

”Almai juávhust porgottâllâm lii kiäppánâm, mii lii positiivlâš. Nisonijn porgottâllâm kiäppánem lii kuittâg orostâm, mii čáittá, et porgottâllâm keeppidmân já aalmugtiervâsvuođâ pyereedmân tarbâšuvvojeh ain lasetooimah. Pyereestvaijeemkuávluin kannat kiddiđ huámášume porgottâllâm lopâttem tuárjumân, tastko tot puáhtá kuávloid kuhheeb ääigi siste meid ekonomisijd hiäđuid”, čielgee Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs eromâšäššitobdee Otto Ruokolainen.

Nuorâi ađai 14–20-ihásij piäiválâš porgottâllâm lii kiäppánâm. Kaandâin kuttâ já nieidâin nelji prooseent porgotteleh piäiválávt ive 2023. Nuorâi porgottâlmist láá iäruh oppâlágádâsâi kooskâst. Áámmátlij oppâlágádâsâi uáppei juávhust porgottâllâm lii táválumos. Porgottâllâm kiäppánij eromâšávt taan juávhust, ko vist luvâttuvâin já vuáđumáttááttâsâst nubástusah iä jur vuottum. Iäláttâhahasijn ađai 65–84-ihásijn čiččâm prosentid porgottâllii piäiválávt – almain oovce prosentid já nisonijn vittâ prooseent. Iäláttâhulmui porgottâlmist iä lah tábáhtum merhâšittee nubástusah majemui ivij.

Njunetubákkij kevttim lii ucánjáhháá kiäppánâm almain

Syemmilijn 20–64-ihásijn almain kuttâ prooseent kevttii njunetubákkijd piäiválávt ive 2022, mii lii oovtâ prooseentohtâduv ucceeb ko ive 2020. Nisonijn prooseent keevtij njunetubákkijd piäiválávt ive 2022. Táválumos njunetubákkij kevttim lâi 20–34-ihásijn almain. Sist 11 prosentid almottii, et sij kevttii taid piäiválávt.

Nuorâin 14–20-ihásijn njunetubákkijd kevttii vittâ prooseent ive 2023, mii lii siämmáá verd ko ive 2021-uv. Táválumoseh njunetubákkijd kevttee nuorah (17 %) láá ámáttân lohhee kaandah, kiäi juávhust njunetubákkij kevttim meid lii lasanâm ive 2021 rääjist.

Käldee:

– Sähkösavukkeiden käyttö lisääntyy nuorilla – suomalaisten päivittäinen tupakointi väheni hieman vuonna 2022 (thl.fi)

Kove: Roland Mey (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Artemis II ‑astronauteh kolliis­tâlleh ESA komo­vuotâ­kuávdáást Vuáládâh­enâmijn

Artemis II ‑mánudâškirdem puoh nelji astronaut, NASA-astronauteh Reid Wiseman, Victor Glover já Christina Koch sehe Kanada komovuotâornijdume astronaut Jeremy Hansen láá Euroopist. Sij kolliistâllii vuossaargâ...

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...