”Ella Laapist” lii almostum

Anarâškielâ seervist lii eidu almostum Timo Parvela párnáiroomaan ”Ella Laapist”, mii lii Ella-rááiđu kuálmád kirje. Tom lii jurgâlâm Henna Tervaniemi, kote lii jurgâlâm meiddei rááiđu kyehti vuossâmuu kirje ađai ”Ella já skipáreh 1” já ”Ella já skipáreh 2”. Jurgâlus šoodâi Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt vyelni. Pivnohis Ella-kirjeh láá almostum suomâkielân jo ive 1995 rääjist, já toi eromâš huumor lii ilosmittám maaŋgâahasijd lohheid pirrâ maailm.

Timo Parvela lii syemmilâš kirječällee, kote lii čáállám paijeel čyeti kirjed párnáid, nuoráid já rävisulmuid. Toh láá jurgâlum paijeel 30 kielân. Parvela kirjeh láá vuobdum Suomâst já olgoenâmijn ohtsis paijeel kuttâ miljovn pittád.

Taan kirjeest Ela luokka lii vyelgimin palhâšumemáátkán olgoenâmáid. Puohah láá tiäđust-uv moovtâ, eromâšávt máttáátteijee, kote lii ain nievdâm tom, et sun uáináččij lađâsmáánu ävđineennâm alne. Tondiet puohah láá čuuvtij hiämáskâm, ko ubâ juávkku kárttá-uv Laapin. Vala eenâb puohah láá hiämáskâm, ko juovlâpukki já tonttujuávkku puátih viežžâđ sii kirdemkiedist, já puoh enâmustáá puohah hiämáskeh tast, ko máttáátteijee koččo juovlâpuuki eeččin. Čuávuvâžžân lii uánihis tekstâčááitus kirjeest:

– Moin noomáin mij koččop juovlâpuuki alge? Hanna koijâdij.
– Tonttun, mun iävtuttim.
Mij keejâim máttáátteijei. Máttáátteijee lâi kuittâg toos liijkás kukke, ete sun ličij lamaš tonttu. Hälden sun lâi mudágis kukkosâš, mut mij puohah tiäđust-uv tieđijm, ete häldeeh lijjii muččâdeh.
– Jispa juovlâpuuki alge lii kaiccâvierccâ, Tuukka arvâlij.
Mii mielâst lâi uáli jo hitruu, ete mii máttáátteijee lâi juovlâpuuki kaiccâvierccâ.

Kirje puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio.brecciaroli@gmail.com). Tom puáhtá meiddei uástiđ Duodji Shopist Sajosist já Sämimuseo Siidast. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijn!

Käldee:

– Timo Parvelan ja Pasi Pitkäsen Varjot-trilogialle poikkeuksellinen vastaanotto – oikeudet myyty jo useisiin maihin (www.sttinfo.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...