Kuástidemtooimâ čohčâ

Majemui aaigij Anarâškielâ seervist kiirjij almostitmist lii šoddâm taggaar juátkojeijee toimâ, mii fáálá anarâškielâ sárnoid uđđâ jiäráskittee já hävskis luhâmuš jyehi ive. Tom lii toohâm máhđulâžžân Kone siättus ruttâdem ”Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân” -proojeekt, mon ulmen lii lamaš noomâs mield almostittiđ kirjálâšvuođâ nuoráid, tastko nuoráid ij ovddiist lah lamaš fáállun ennustkin luhâmuš. Proojeekt lii tääl nuuhâm, mut ton ääigi jurgâluvvojii paijeel love kirjed. Ulmen lii almostittiđ puoh kiirjijd muádi ive siste.

Keesi ääigi muoi Marja-Liisa Olthuisáin láán njuálguluuhâm já toimâttâm vittâ kirje. Tain vuossâmužžân almostuvá ”Ella Laapist”, mii lii Ella-rááiđu kuálmád kirje. Tom lii jurgâlâm Henna Tervaniemi, kote lii jurgâlâm meiddei rááiđu kyehti vuossâmuu kirje ađai ”Ella já skipáreh 1” já ”Ella já skipáreh 2”. Ella Laapist -kirje lii tääl teddilmist já almostuvá čohčâmáánu loopâ räi. Teddilmist lii meiddei astronaut André Kuipers párnáiroomaan ”Koodi ruopsâd”, mon Marja-Liisa Olthuis lii jurgâlâm hollandkielâst. Tot lii jotkâ ”3, 2, 1, GO!” -nommâsii kiirján, mii almostui anarâškielân moonnâm ive loopâst.

Tuáijimmuddoost lii Ann-Helén Laestadius roomaan ”Ij lah ko vyelgiđ”, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Algâalgâlâš kirje lii čallum ruotâkielân. Kirje lii luuhâmnáál meiddei tavesämikielân noomáin ”Dušše bijadit”. Čuávuvâžžân lii muu jurgâlem ”Čuovâuáivi 4 – Hyenes luho keesi”. Kirje lii njuálguluhhum já toimâttum, já Anarâškielâ servi lii jo finnim vuoigâdvuođâid ton kuástidmân anarâškielân. Tuáijimpargoh älgih tállán ko tuáijimtiätuvuárháh vuolgâttuvvojeh Ovtâstum staatâin. Tuáivu mield toh puátih muádi oho siste.

Majemužžân taan ive almostuvá nooveelantologia, mii lii tääl toimâttemmuddoost. Anarâškielâ sárnooh láá iäljáruššâm ubâ ive ton oovdân, já čalluid servi lii-uv finnim muádičyeđe siijđo verd. Fáárust láá sehe fiktiivliih novelleh já novelleh, moh vuáđuduveh tuotâtábáhtussáid. Vuávám mield antologia almostuvá juovlâmáánust. Tot ličij šiev juovlâskeŋkkâ anarâškielâ sárnoid!

Nooveelantologia já ovdeláá mainâšum kiirjij kuástidem várás servi lii finnim ruttâdem Sämitiggeest. Anarâškielâ seervi peeleest mun halijdâm-uv kijtteđ Sämitige sii juátkojeijee torjust já kuhes pargoost anarâškielâ já eres-uv sämikielâi sajattuv pyeredem várás.

Taan räi mun lam kieđâvuššâm tagarijd kiirjijd, moh almostuveh ive loopâ räi. Taan čoovčâ ohtâ kirje lii kuittâg jo almostum. Tot lii ”Leggistâm soroidân lyeniliitán – tiivtah tobdoin” -nommâsâš tihtâkirje, mon Emma Gahmberg já Kaisla Suominen čaalijn talle ko suoi láin Aanaar pajetääsist. Kirje puáhtoo vyebdimnáál čohčâmáánust.

Tuáivu mield anarâškielâlâš kuástidemtoimâ juátkoo siämmáá virkkun meiddei puáttee ive. Kiirjijn lii uáli jo tehálâš roolâ kielâ iäláskitmist, já seervi ulmen ihán 2024 lii juátkiđ noonâ luuhâm- já čäällimkulttuur huksimpargo anarâškielâ várás. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin!

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...