Kuástidemtooimâ čohčâ

Majemui aaigij Anarâškielâ seervist kiirjij almostitmist lii šoddâm taggaar juátkojeijee toimâ, mii fáálá anarâškielâ sárnoid uđđâ jiäráskittee já hävskis luhâmuš jyehi ive. Tom lii toohâm máhđulâžžân Kone siättus ruttâdem ”Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân” -proojeekt, mon ulmen lii lamaš noomâs mield almostittiđ kirjálâšvuođâ nuoráid, tastko nuoráid ij ovddiist lah lamaš fáállun ennustkin luhâmuš. Proojeekt lii tääl nuuhâm, mut ton ääigi jurgâluvvojii paijeel love kirjed. Ulmen lii almostittiđ puoh kiirjijd muádi ive siste.

Keesi ääigi muoi Marja-Liisa Olthuisáin láán njuálguluuhâm já toimâttâm vittâ kirje. Tain vuossâmužžân almostuvá ”Ella Laapist”, mii lii Ella-rááiđu kuálmád kirje. Tom lii jurgâlâm Henna Tervaniemi, kote lii jurgâlâm meiddei rááiđu kyehti vuossâmuu kirje ađai ”Ella já skipáreh 1” já ”Ella já skipáreh 2”. Ella Laapist -kirje lii tääl teddilmist já almostuvá čohčâmáánu loopâ räi. Teddilmist lii meiddei astronaut André Kuipers párnáiroomaan ”Koodi ruopsâd”, mon Marja-Liisa Olthuis lii jurgâlâm hollandkielâst. Tot lii jotkâ ”3, 2, 1, GO!” -nommâsii kiirján, mii almostui anarâškielân moonnâm ive loopâst.

Tuáijimmuddoost lii Ann-Helén Laestadius roomaan ”Ij lah ko vyelgiđ”, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Algâalgâlâš kirje lii čallum ruotâkielân. Kirje lii luuhâmnáál meiddei tavesämikielân noomáin ”Dušše bijadit”. Čuávuvâžžân lii muu jurgâlem ”Čuovâuáivi 4 – Hyenes luho keesi”. Kirje lii njuálguluhhum já toimâttum, já Anarâškielâ servi lii jo finnim vuoigâdvuođâid ton kuástidmân anarâškielân. Tuáijimpargoh älgih tállán ko tuáijimtiätuvuárháh vuolgâttuvvojeh Ovtâstum staatâin. Tuáivu mield toh puátih muádi oho siste.

Majemužžân taan ive almostuvá nooveelantologia, mii lii tääl toimâttemmuddoost. Anarâškielâ sárnooh láá iäljáruššâm ubâ ive ton oovdân, já čalluid servi lii-uv finnim muádičyeđe siijđo verd. Fáárust láá sehe fiktiivliih novelleh já novelleh, moh vuáđuduveh tuotâtábáhtussáid. Vuávám mield antologia almostuvá juovlâmáánust. Tot ličij šiev juovlâskeŋkkâ anarâškielâ sárnoid!

Nooveelantologia já ovdeláá mainâšum kiirjij kuástidem várás servi lii finnim ruttâdem Sämitiggeest. Anarâškielâ seervi peeleest mun halijdâm-uv kijtteđ Sämitige sii juátkojeijee torjust já kuhes pargoost anarâškielâ já eres-uv sämikielâi sajattuv pyeredem várás.

Taan räi mun lam kieđâvuššâm tagarijd kiirjijd, moh almostuveh ive loopâ räi. Taan čoovčâ ohtâ kirje lii kuittâg jo almostum. Tot lii ”Leggistâm soroidân lyeniliitán – Tiivtah tobdoin” -nommâsâš tihtâkirje, mon Emma Gahmberg já Kaisla Suominen čaalijn talle ko suoi láin Aanaar pajetääsist. Kirje puáhtoo vyebdimnáál čohčâmáánust.

Tuáivu mield anarâškielâlâš kuástidemtoimâ juátkoo siämmáá virkkun meiddei puáttee ive. Kiirjijn lii uáli jo tehálâš roolâ kielâ iäláskitmist, já seervi ulmen ihán 2024 lii juátkiđ noonâ luuhâm- já čäällimkulttuur huksimpargo anarâškielâ várás. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijguin!

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Oulu šaddoviistijn kávnojeh šadoh pirrâ maailm – Uási 2

Kuovâmáánu 2026. Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn šadoh ruonijdeh já liäđuh, veikkâ olgon mihheen šaddoid ij šoodâgin taan ääigi ivveest. Šaddovisteh láá kyehti: Romeo,...

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...