Algâkeesi luosâmereh láá lasanâm Tiänujuuvâst

Luánduriggodâhkuávdáá (LUKE) mield Tiänujuuhân vajâldeijee atlantluosâi meeri lii aainâs-uv algâkeesi tááhust lasanâm taan ive. Taat selvân LUKE luosâčuávumist, mast láá tiäđuh luosâi vaajâldmist ivveest 2018 ovdâskulij. Luosâčuávvum lii uárnejum Taažâ Puálmágist suullân 55 kilomeetter keččin ton saajeest, kogo Tiänu luáštá meerân. Čuávvum álgá vyesi-kesimáánust já nohá čohčâmáánu pelimuddoost.

Tiänujuuvâst luosâ pivdem lii lamaš kieldum eennâm- já meccituáluministeriö miärádâsâst jo kyehti ovdebáá keesi. Miärádâs ulmen lii lamaš Tiänu luosânaalij iäláskittem. Luosâčuávumist västideijee LUKE totkee Panu Orell mielâst puáđus čáittá, ete kuálástemkiäldu lii vaikuttâm positiivlávt Tiänu luosânaalij tilán. Syeinimáánu 9. peeivi räi Tiänujuuhân lijjii vajâldâm áárvu mield paijeel 25 000 luossâd, mii lii suullân siämmáá verd ko ubâ ive 2021 ääigi já 5 000–10 000 luossâd eenâb ko ive 2019, 2020 tâi 2022. Puátuseh iä kuittâg lah meendu lyetittetteeh vieresšlaajâ itteem tiet. Majemui iivij Tiänujuuhân lii puáttám ruošâluosâ, mii algâalgâlávt lii iälustâm Kuálhismeerâ taveuásist. Parâttemes iivij tot vaajâld Tiänujuuhân joba eenâb ko táválâš atlantluosâ. Ruošâluosâ lii vaigâd iäruttiđ atlantluosâst škajâluođânijguin vajâldempaje ääigi, mon keežild luosâi meeri ij veltihánnáá västid atlantluosâi tuođâlii mere. Tuođâliih puátuseh láá valmâšeh eskin čohčuv čuávvumtiäđui analysistem maŋa. Ruošâluosâ vaajâldškuát kuittâg juuhân eskin jonsahpeeivi ääigi, te puátuseh kesimáánu algâuásist láá lyetittetteebeh. Tiänun vajâldâm luosâi ohtsâšmeeri lâi kesimáánu 24. peeivi suullân siämmáá styeres ko vuosmuu čuávvumive ađai 2018, mii lii tuáistáážân meiddei puoh pyeremus ihe. Ton ive luosah vajâldii 7 897. Taan ive loho vist lii 7 870. Čuávuvâžžân pyeremuu ive ađai 2019 vajâldii paijeel tuhháát luossâd ucceeb ko taan ive, já puoh hyenemus ihe ađai 2020 lâi joba kuohtii hyeneeb ko taat ihe.

Tiänujuuvâ luosâpivdemkiäldu lii tovâttâm vädisvuođâid kuávlu kuálásteijeid já mađhâšemirâttâssáid. Luosâpivdo lii páihálij sämmilij ärbivuáválâš iäláttâs, já kiäldu tiet pivdem ij lah lamaš máhđulâš muádi ihán. Maaŋgâs láá-uv vaattâm, ete aainâs-uv páihálijn ulmuin kolgâččij leđe vuoigâdvuotâ pivdeđ Tiänujuuvâst. Luosâ lii lamaš merhâšittee kiäsuttemvyeimi Ucjuuvâ maađhâšmist, já tääl ko ton pivdem ij lah máhđulâš, te kieldâ lii ferttim keksiđ muulsâiävtulijd vuovijd hokâttâllâđ mađhâšeijeid. Ucjuuvâ eellimvyeimijođetteijee Tanja Lepistö eeđâi kesimáánust Yle sahhiittâlmist, ete uđđâ kiäinui huksim mađhâšeijeid já pyeráinvyeijeid sehe ijâstâllâm- já ohjelmpalvâlusâi lasettem ličij tehálâš. Sun meid muštoot, ete Ucjuuvâ kuávlust láá riges kyeličääsih, veik luosâ ij liččiigin máhđulâš pivdeđ, já tondiet kuálástemtuuriism lii vala-uv tergâd, veik tot lii luosâpivdemkiäldu tiet pááccám ucceeb roolân.

Käldeeh:

– Tenojoen nousulohiseuranta (kalahavainnot.luke.fi)

– Yhä jatkuva lohen kalastuskielto on purrut Tenojoella (yle.fi)

– Kyttyrälohen kalastuksessa tulee huomioida Atlantin lohi (valtioneuvosto.fi)

Kove: Cock-Robin (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...