Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe Islandist Reykjavik kuávlust. Tom almoon mun‑uv halijdim uáiniđ, já nuuvt te tiällájim jieččân olmâ kesiluámu eidu taid peivijd.
Ko mii peerâ vuávááškuođij määđhi taggaar sajan, kost piäiváásiävŋánem ličij máhđulâš uáiniđ, te muulsâiävtuh lijjii kyehti: jo‑uv Espanja teikâ Island. Espanjast lâi vissásub, et ličij polvâttes alme. Mut Espanja ij liijkágin kiäsuttâm oovtâ suujâ keežild: keesi lâi jo paahâs, já Espanjast lâi vala pakkâsub. Tastoo mij valjijm Island. Ij aainâskin liččii paahâs, já mudoi-uv Island lâi puohháid uáinihánnáá kuávlu. Lam ain halijdâm uápásmuđ tyeldee eennâm geysiráid, jieŋâduvváid, tullâvaarijd já eromâš maisemáid. Mut šoŋŋâ Tave-Atlant kuávlust lii ervidmettum. Tom koolgâi pyereest mušteđ jo määđhi väärriddijn.
Mätki lâi kale luhostum. Šoŋŋâ lâi pyeri, já mij peesâim vistig keččâđ tullâvaarijd já poovtâšluudijd. Island čaaitij pyeremuu peelees – tassaažân ko poođij 12. peivi já piäiváásiävŋánem. Iiđeedalmeest paaštij vala peivi uáli muččâdávt, mut koskâpeeivi maŋa alme kiäsádâđâi polvâlovduu siisâ, já te arvai. Motomin oorvij lussâdubbooht, motomin tuš riškáttâlâi, mut nuuvt te mij čuážudijm jieččân Airbnb-viste olgoviäskár káttus vyelni já vuordijm immâš: iđáččij-uv polvâi kooskân maggaargin räigi, nuuvt et Peivi páštáččij ubâ váhágin? Smavvâ rááigáš kale iiđij suullân kyehti miinut ovdil tievâslii siävŋánem, mut poolvah lovdii tom jotelávt uđđâsist.
Adai mijjân Piäiváá siävŋánem merhâšij tom, et assaas poolvah skuđálgii Piäiváá já Mánudáá oovdân epke mij uáinám čapis Piäiváá. Pic mij ooinijm já tuubdâim kale, maid taat puddâ luándun tovâttij. Peeivičuovâ lappui ollásávt, já šoodâi sevŋis skammâeehid kyevti miinutân. Peeivičuovâ muttui vistig kuunâränisin, já te siävŋánškuođij čoolmijn. Kaijuuh kirdâččii almeest já lijjii čielgâsávt ton mielâ, et ij lamaš vala nohádemäigi. Toh lijjii iätádum. Toh piškádâllii mottoom verd já tastoo seivuu vyerdiđ, mii te tábáhtuuččij. Čuovah cokkânii kaavpugist. Mut čuovah urruu tääl hyenes äššin. Ličij lam häävskib leđe pikkâsevŋâdist.
Mut talle muádi miinut keččin – teikâ kyevti miinut já 18 seekunt keččin – maailm šoodâi paifakkist vuod kirkkâdubbon. Ige moonnâm kuhháágin, ko peeivičuovâ vuod maacâi. Talle ubâ tile maacâi ovddiináál: arvešoŋŋâ muštottij tast, et esken lâi miinii eromâš puudâid – váhá tego uđđâvuođârakettij pääččim. Mun lijjim mielâmield, et ko jo kerd oorvij, te luhhoost oorvij lussâdávt ubâ eehid ige tuše riškáttistám tien muádi tiijme ääigi.
Adai mij ep uáinám puoh tom, maid mij vuolgijm keččâđ Islandân, mut mij ooinijm piäiváásiävŋánem vaiguttâsâid luándun já elimân já ennuv eres aašijd. Mut liijkágin oovtâstkin mist ij lam taggaar tobdo, et liččijm valjim mätkisaje puástud. Tievâslii siävŋánem puovtij luhhoost čuávvuđ ESA njuolgâvuolgâttâssân Espanjast. Já mii usteveh vuolgâttii kuuvijd Espanjast. Sij‑uv lijjii patârâm poolvâid, vuáijám kulmâ tiijme sisenâmân nuuvt ollâ sajan ko máhđulâš. Luhhoost tot lâi išedâm. Já sist poođij mijjân tiätu, et Espanjast lâi eidu talle +39 cekkid. Talle mun tállân tiettim, mondiet mist ij lam mihheen áigumušâid vyelgiđ tohon pakkânâddâđ.
Island liijká faalâi čuuvtij eenâb fiäránijd mijjân. Mist lâi mudágis čuásis, mij eelijm tullâvääri magmakáámmár siste, peesâim kijkkiistâllâđ puváduvvijd já ooinijm fiijnâ museo já omniversum.
Já vaarâ määđhist ij taarbâš ain uáiniđ tom, maid tast puoh enâmustáá vuárdá. Määđhist šaddeh ain eres-uv muštoh, tego tääl-uv. Já šaddeh uđđâ vuáváámeh iskâđ uáiniđ piäiváásiävŋánem uđđâsist puáttee ive. Egypt Luxor ličij talle šiev saje, já siävŋánem pištá talle suullân čiččâm minuttid. Teikâ Marokko teikâ Maadâ-Espanja liččii meid pyereh muulsâiävtuh mijjân. Amahân te uáinus kuásniigin uáinoo mijjân-uv?
Veikâ mij ep uáinámgin Piäiváá, te fiäráán lii meid uáiniđ, moin naalijn luándu já alme lättejeh talle ko láá assaas poolvah piäiváásiävŋánem ääigi. Mon sevŋâd tibi talle šadda? Tääl te mun tom tiäđám. Island tuođâi siävŋánij skammâiijân muádi minuttân.
Artikkâlkove: Marja-Liisa Olthuis